11.05.06
Asukoht: Nigeeria
Kraadiklaas: 40°C

You are welcome

Kuna olen Nigeerias üles poole liikunud, siis on taas soe (40-ne kandis) ja kisub tagasi Sahara ümbruse savanniks ja poolkõrbeks.

Kameruni piiri lähistel tuli liivatorm peale. Päris sürr värk tegelikult, eemalt näed lähenemas pruuni seina, umbes nagu Muumia filmis… ;)

Minu valitud piiriületuskoht – ei tihkagi öelda – oli taas väike (Kirawa). Kümne kilomeetrine teelõik piirile oli viimase aja kehvim tee kus erilisi autojälgi näha polnud, mis tekitas kahtlusi, et äkki on siin piir üldse kinni pandud (ca 70-ne kilomeetri kaugusel, üleval, on suurem piiriületuskoht). Aga ei olnud. Tolliametnikule andsin arbuusi (ise ta ei küsinud midagi, sellepärast) ja immigratsioonimeestel surusin niisama kätt (tuli küll põgusalt taas selgitada vigast templit passis) ning kokku tunni aja pärast oli asi aetud, ehk siis eestlane (ja ta auto) Nigeeriast välja kirjutatud.

Tohoh, kas see pole mitte Kamerun, üle jõe paistmas? ;) See ongi piiriületuskoht, läbi jõesängi. Märjal ajal siit vist kuiva jalaga läbi ei pääse… :)

Kameruni pool sujus asi ka probleemivabalt, kuigi pidin ametnikku tema kaustiku täitmisel natuke järele aitama, sest ta millegipärast järjekindlalt arvas, et mu passis olev uhke Benini viisakleebis on passi kõige tähtsam leht ja üritas seal olevat infot, kui minu passiandmeid, oma raamatusse üle kanda…

Siin tundub olema ka paslik koht teha väike Nigeeria teekonna ülevaade. Kokku tuli 11 päeva ja ca 2800 kilomeetrit, ehk siis sai üsna jõudsalt transiiti arendatud.

Üldiselt Nigeeria üllatas päris kõvasti – kõik sujus palju ladusamalt ja sõbralikumalt, kui olin lootnud. Ehk siis võib öelda, et see vägagi negatiivne kujutis, mis Nigeeriast on (juttude baasil) loodud, on siiski suhteliselt üle paisutatud. Praegune seis on selline, et kuna valgete turism siia on täielikult välja surnud, siis ollakse nende üksikute vastu üllatavalt sõbralikud. Ja naljakas on see, et mulle pole kunagi mitte üheski teises kohas öeldud nii tihti (või üldse), et "You are welcome!".

Samas, ega Nigeerias väga suurt midagi spetsiaalset vaadata pole – maastik ja linnad on üsna igavad. Mingeid ajaloomälestisi ka pole. Põhiväärtus on arvatavasti see suur etniline virvarr, ehk siis inimesed. Üllatav on see, et kuigi inimesi elab kirjade järgi tänaseks ehk 150 miljonit, siis väljaspool linnu on asutus suhteliselt hõre ja leiab ruumi ka võsas (pool)privaatselt ööbida. Ja ka linnades ei tundu asi *nii* tihe olema, seega ma ei tea, kus need inimesed kõik tegelikult on…

Calabar oli kõige ilusam ja puhtam linn, kuid sellest mitte kaugel asuv Aba, mis jäi juhuslikult teele, oli arvatavasti kõige räpasem linn, mida ma olen kunagi näinud – kesklinnas, keset sõiduteed on suured prügimäed, osad põlevad ja osad roiskuvad niisama, solki voolab. Jäi mulje, nagu oleks mingi apokalüptilise mängufilmi tegemine parajasti käsil… Põhimõtteliselt siis eri osariigid on kohati väga erinevad ja näha on, et mõnda (osariiki) osatakse ja tahetakse juhtida, teist mitte…

Siin aga väike vahekokkuvõte läbitud teekonnast – nagu näha, olen sõitnud nii siia kui sinna ja selline tendents arvatavasti jätkub ka tulevikus, kuigi alates Kamerunist saab hakata enam-vähem otse alla lõuna poole sõitma (aga ei pea). ;)
Kamerunist edasi tahaks põrutada Kongosse – jätaks Gaboni kui mitte eriti huvitava (?) vahele, aga minu käsutuses olevate raamatute baasil jääb mulje, et Kameruni ja Kongo vahel on piir viimasel ajal kinni olnud. Suurt teed polegi nende riikide vahel, aga äkki saaks siiski läbi? Kui keegi on sattunud viimasel ajal kuskil reisifoorumis sellisele infole, mis puudutab mööda maismaad liikumist nende kahe maa vahel, siis oleksin tänulik. Praegu näen võimalust Kongo saatkonnast uurida, kuigi nad ei pruugi ise ka teada ja võivad öelda, et on kinni, kuigi reaalselt on võib-olla (juba) lahti. Kui siiski on Kameruni-Kongo piir kinni, tuleb ikkagi minna läbi Gaboni.

* * *

Täna nagu polegi lõpetuseks mingit mõttetera panna… :P

‹  Bensiin, pidurituled, elekter ja teised asjad  /  Sisukord  /  CFA frank ›