12.05.2006
Asukoht: Kamerun, ~ Guidjiba
Koordinaadid: 10.45370, 12.48695
Teekond: 26997 km
Kraadiklaas: 30°C

CFA frank

Mora – Maroua – Maga – Yagoua – Maroua – Mokolo – Roumsiki – Garoua

Kamerunis rahaasjad juba suhteliselt tuttavad, käibel see sama CFA frank, mis oli ka Malis ja Burkinas (oli vist, ei mäletagi enam ;). Tähendab peaaegu sama, ehk siis nimi on sama ja kurss on ka sama, 1 Euro ~ 655 CFA franki, ehk siis nagu oleks täpselt sama raha ainult millegipärast on siin rahatähed teistmoodi. Ehk siis Lääne-Aafrika CFA ja Kesk-Aafrika CFA frangid on erineva kujundusega (viimased on ikka üsna koledad, peal mingid anonüümsed punnis silmadega tegelased) ja neid segamini kasutada ei saa, ehk siis Lääne omad siin ei kehti. Ehk siis nagu pole sama raha, või mis asja? :)

Aga koledast rahast rääkides tuleb vägisi meelde Eesti Vabariik ja teie, kallid kaasmaalased, kes üksmeelselt hääletasid tulevaseks euromündiks kunstiliselt ülihaleda “Eesti silueti”, mis tundub tulema veel koledam, kui senine 1-kroonine münt (millist teist nii koleda esiküljega münti annab otsida). Lausa kurb, kui “meie” raha saab olema selline kole, samas kui meil siiski on piisavalt andekaid kunstnikke ning ühe riigi raha ja postmargid peaksid olema riigi visiitkaardiks, mitte mingid (kõik ühesugused) käkid, mida ei julge välismaalastele näidatagi. :) Mõned margid on siiski õnnestunud ja senine paberraha pole ka paha (kui paberist 1- ja 2-kroonised välja arvata, mida enam õnneks vist eriti ei liigu). Huvitava raha ja postmarkidega oleks pisikesel Eesti-sugusel riigil võimalus maailma mastaabis natukenegi silma paista, aga näed, oleme ikka tegelikult jobud ja siis kaebleme, et kus meie Nokia on… Tahaks Eesti üle uhkust tunda, aga ega eriti põhjust ei anta… ;)

Ooolgu, oolgu – tagasi Aafrikasse… :)

Kameruni põhjaosas muutus maastik üle mitme aja taas huvitavaks – see pilt Maroua lähistelt. Üle piiride minemisega kaasneb muidugi ka selline huvitav psühholoogiline efekt, et ahmid nagu muutusi ja kõik nagu tunduks uus ja huvitav, kuigi reaalsuses ei pruugi vahe nii suur olla. Ehk siis mõtled asja enda jaoks huvitavamaks, ikkagi teine maa ju. ;)

Mulle see pilt meeldib! :)

Erinevaid 10-30 sentimeetriseid sisalikke on palju liikvel näha. Kohalikud on muidugi kohe kivi või ragulkaga jaol, kui juhtuvad mõnda suuremat isendit nägema – lihaga on siin kandis üldiselt kitsas käes ja pidavat hea maitsma. ;)

Vaatame siiski üle, mis mäed sealt teehöövli tagant paistsid – tegu huvitava maastikuga pisikese Roumsiki küla ümbruses. See küla pidi kena ümbruse tõttu olema Põhja-Kameruni suurim turismimagnet ja tõesti, siin kandis nägin viit autotäit turiste, mis oli rohkem, kui kohalikke autosid. Külas oli palju tüütuid ligi ujuvaid noorukeid ja lapsi, kes üritasid igasuguseid turismiteenuseid pähe määrida, mille tõttu ma seal pikemalt ei peatunud. Huvitav mägine maastik kestis vahelduva eduga mitusada kilomeetrit ja palju rahulikum oli seda nautida väljaspool Roumsikit. ;)
Igaks juhuks mainin asjatundmatutele, et see pilt on ca 180-kraadine panoraam, ehk siis kui kerid veebilehitseja aknas paremale, näed rohkem. Paljud ei pane seda fakti ehk tähele ja arvavad, et kogu pilt on korraga ekraanil näha, kui tegelikult jääb suurem osa “ääre taha”.

Mingil hetkel tuli käänu tagant nähtavale tammi taha paisutatud müstifikatsioonjärv. Kaardil, ei sellel ega teisel, seda igal juhul polnud. Sättisin ennast suure entusiasmiga järve äärde laagrisse, kuna elamisi polnud läheduses üllatuslikult näha, aga kohe olid siiski ka poisikesed platsis, kes jäid auto kõrvale “uudistama” ja ei soovinud eriti ära minna, mille peale panin ise asjad kokku ja sõitsin minema, rahulikumat kohta otsima. Selle ma ka leidsin ja oli hea üle mitme aja täitsa omaette olla. Tegelikult on selliseid kohti suht raske leida, kus saad täitsa omaette olla, pidevalt mõtlemata, et kohe-kohe tuleb keegi uudistama, et mis toimub. Kui meil Eestis on palju väikeseid metsa- ja põlluvaheteid, kuhu saab suurelt teelt ära keerata, siis siin kandis on selliseid asju minimaalselt, kuna sõidukeid on ikka väga vähe. Põhilised haruteed on väikesed jalg-, looma- ja rattarajad, kus autoga ei saa sõita. Põllumajandus eksisteerib ka peamiselt ainult selle kõblaskirve najal ja siis käe otsas veetakse saak minema – seega pole põlluteede jaoks vajadust.

Tegin huvilistele pildikese Helga tagaosast, ehk siis kuidas auto seest välja näeb. Hetkel on käsil olnud pesupäev aga üldiselt on tagaosa üsna korrapäraselt lage ja tidy. Näha on veel 2 puust kuju, mis ma eile omandasin ja nende taga, valges suhkrukotis akna najal on seesamunegi (üks kahest) aidauks, mis on mul veel järgi aga mille ma plaanin siiski maha ärida. ;) Üldiselt auto sisustuse disainimise võib lugeda täitsa õnnestunuks ja kogu värk on üsna funktsionaalne, ei kolise üldse ja tundub ka Aafrika Teele üsna hästi vastu panema (krt, see on tegelikult hea uudis, sest mul kulus selle välja mõtlemiseks ja valmis nikerdamiseks mitu kuud).
Natuke huvitav on ka see, et autol tegelikult pole väga palju kraami peal aga tagaosa on siiski natuke liiga alla vajunud (mis ka mõne pildi pealt paistab ja annab tunda august läbi sõites), ehk siis tegelikult oleks abiks olnud taha panna tugevamad, heavy duty vedrud. Praegu on mul standard 90-ne vedrud. Aga asi pole kriitiline. Kõige raskem asi taga on tegelikult see paks (heledam) vineer, millest mul põrand ja kastide raamid on tehtud, see kaalub ca 18 kilo ruutmeeter, kui õigesti mäletan. Kahjuks unustasin auto tühjalt kaalumata, oleks huvitav teada, mitu kilo ballasti on peal. Tegelikult leiaks umbkaudse tühimassi vist kuskilt paberitest ka, seega tuleks nüüd täislastis ära kaaluda ja siis matemaatiline tehe teha. Kui näen mõnda töötavat kaalumaja, siis üritan kaubale (või peaks ütlema “kaalule”?) saada… :)

Päeva lõpetab 3:2 formaadis foto.

‹  You are welcome  /  Sisukord  /  Ikoon lekib ›