Asukoht: Kamerun, ~ Bai küla, suure Kameruni mäe lähistel
Koordinaadid: 4.47475, 9.11758
Teekond: 28822 km
Kraadiklaas: 30°C

Valge mees (ja vibratsioon)

24.05.2006

Lassin – Bamenda – Kumba

Teeolud annavad mõista, et hakkame jõudma ekvaatori ja Kesk-Aafrika kanti, kus valitsemas niiskem ja troopilisem kliima, ning kohati sahmatab väikese (või suurema) hoovihma ka. :) Pildimaterjal pole seekord küll peamagistraalilt, kuigi tegu siiski suhteliselt palju sõidetava teega. Ehk siis selline pilt on siin kandis kohalikele igapäevane ponnistus, mitte mingi meelelahutuslik, vaba nädalavahetuse mudas müttamise “safari”. Keset teed oli mingi jube mülgas, kust ma üritan siin pildil ühte kohalikku 4x4 pick-up‘i välja sikutada. Võttis mitu katset ja kaevamist ka, sest masinal oli mingi tonn apelsine koormaks peal ja tüübid ei kiirustanud nende maha laadimisega. ;) Kokku pidin siit august 4 masinat läbi tõmbama. Savimuda (väljaspool mülgast) oli poolde põlve ja mingite viletsamate sandaalide tallad arvatavasti jäävadki igavesti põhja, kui nendega üritada siin liikuda… ;) Aga õnneks pole päris vihmaperiood veel peale hakanud, siis pannakse teed kohati täitsa kinni, kuna muutuvad läbimatuks – igas külas on rain gate, ehk siis vastav tõkkepuu.

Siin veel üks teine variant Aafrika Teest, küll vana pilt kuskilt Mauritaaniast, kuigi sarnast treppi sõidetud pinnasteed on vähem või rohkem olnud igal maal. Selline tee tekitab olenemata sõidukiirusest autos sellise resonantsi, et kohe-kohe kukuvad kõik külge kruvitud asjad ära (ja ka enda küljest mõned rippuvad osad). :P Tee peal muidugi ongi üsna tihti ära kukkunud juppe näha, kuigi peamiselt eri suuruses polte. Arvatavasti on see ka kõige rohkem autot lõhkuv teevariant, kuigi peale vaadates ei näigi nii hull.

* * *

Paar kirja on tulnud, kus küsitud auto kohta ja siis muud ka. Kirjutan siia, siis ehk kasu mitmekordne (või enamgi). ;)

Auto poole pealt pole hetkel nagu millegi üle kurta – kui ma enda tervise, Helga ja muu tehnika üle ei kurda, siis tähendab, et kõik toimib. :)

Auto korralist hooldust teen ise, kuna ma ei taha “haamriga tegelasi” autole ligi lasta. ;) Kohalikud oskavad paljusid asju (olematute materjalidega ja ilma) parandada, aga nende töövõtted on mulle üldiselt vastuvõetamatud (ka mõnede erinevate valdkondade Eesti mehaanikute omad, tuleb tunnistada). Tavaliselt vaatan välja mingi kanaliga koha, nagu näiteks bensiinijaama, kus siis saab õli vahetatud. Kanalid ongi valdavalt ainult bensiinijaamades, koos ootavate mehaanikutega. Probleem on selles, et kohalikud (noored) mehaanikud on kärmed oma käsi külge panema ja majandavad kohati ilma küsimata, ehk siis neid on raske eemale peletada, kuna valge mehe moto (sõna “moto” on siin kandis kasutusel auto kohta ja kõlab mu meelest päris hästi) on ikkagi nagu uus asi, mida kõik imetlevad ja tahavad jubedalt abiks olla, kuigi üksinda saaks pingevabamalt hakkama (ei pea kogu aeg silmanurgast jälgima, et keegi suure mutrivõtmega ei hakka omal algatusel midagi toimetama). ;)

Diiselkütus on olnud üldiselt parema kvaliteediga, kui lootsin, kuigi ma olen võimalusel võtnud ainult korralikematest “nimega” tanklatest (Total, Shell, Texaco). Samas kuigi füüsilist sodi pole kütuses väga palju olnud, peaks Aafrika diisel olema ebameeldivalt väävlirikas Euroopa omaga võrreldes, ehk siis mootorile kahjulik (LR juhend soovitab sellisel juhul isegi iga 5000 km tagant õli vahetada). Kameruni diisel tundub olema üks kehvemaid, tossab päris kõvasti, samas kui odav Nigeeria oma, vastupidiselt ootusele, tossas väga minimaalselt ja tõmme oli ka veidi parem. Mõnevõrra üllatuslikult on ka bensiini praktiliselt igal pool saada, ehk siis see pole põhjus, miks peaks reisimisel diiselmootoriga autot eelistama (kuigi uus bensukas võib olla kapriissem). Ennem reisi foorumeid lugedes jäi silma, et nagu oleks bensiini saadavusega mitmel pool probleeme. Võib-olla kunagi oli…

Täpsemalt auto vastu- ja ülalpidavuse kohta saab ehk rääkida pärast reisi. Kummid muidugi kuluvad, seda on näha. :)

Siis on veel küsitud, et mis ikkagi Aafrikas toimub, et kas mingit tootmist on üldse näha. Täbar värk ongi see, et eriti mingit suurejoonelist tootmist pole silma hakanud. Arvatavasti suurlinnades siiski on mingit tööstust, mujal vähe. Samas põllutöömasinaid praktiliselt pole olemas, ehk siis olen näinud vaid väga üksikuid (praegu meenub ainult paar traktorit Burkinast ja ka siin Kameruni üleval otsas nägin mõnda). Põhimõtteliselt siis suurejoonelist masinatega põllumajandust ei eksisteeri, kõik on puhas käsitöö ja valdavalt väikestel maalappidel. Põhiline tööriist on see kõlblakirves (siin keskosa pool suurem, meenutab nurga all labidat) ja troopikas ka matšeete, erinevaid töövahendeid on minimaalselt. Teeäärtest ja platsidelt muru “niidetakse” ka matšeetega tagudes, küürakil.

Üks läbiv probleem, millest ma pole rääkinud, on metsast tulepuude toomine. Kuna enamik sööki tehakse tule ja süte kohal, siis on suur nõudlus tulepuude järele, mis tähendab ka seda, et asutatud piirkondade ümbrus on üsna hõredaks raiutud (ka paljudel nö metsakaitsealadel). Puud enamuses ei võeta juure pealt maha vaid raiutakse oksad küljest ära lootuses, et kasvavad uued, mida saab siis jälle ära võtta. Selliseid nukralt seisvaid lagedaks raiutud tüvesid ja invaliidisatud puid on palju näha, mõnel pool isegi enamik. Paljudel juhtudel saadab õhtutunde ja hommikut laagripaigas kuskilt eemalt kostuv kopsimine ja ragistamine – keegi varub omale (või müügiks) tulematerjali.
Nüüd muidugi hakkan vihmametsadesse jõudma, siin on olukord natuke teine, puud suuremad ja puumaterjali rohkem. Üleval pool olid metsad hõredad ja väikeste puudega.

* * *

Lõpetuseks hüüame kõik koos, soovitavalt lapsehäälega: "White m-a-a-a-n!!!" :D

‹  Ringteel  /  Sisukord  /  Kumm ja sügelus ›