Asukoht: Kamerun, ~ Kumbo
Koordinaadid: 6.38563, 10.68739
Teekond: 28316 km
Kraadiklaas: 25°C
Ringteel
20.05.2006
Pean veel algatuseks pöörduma tagasi Manki II küla teedele. :)
Siin on üks näide ümber läinud pikast veokast. Kuigi see pilt on tehtud hommikul, läks masin ümber juba eelmisel päeval ja pani sellega liikluse täitsa kinni. Tahtsin õhtul mööda sõita, kuid ei saanudki (mägitee), seega jäin veidi eemale ööbima lootusega, et hommikuks on ära koristatud.
Hommikul avanes siis selline vaade. Mis oli vahepeal toimunud? Põhimõtteliselt olid mingid tüübid kaevanud tee kõvasti laiemaks ühe suure künka arvelt, et saaks ümber läinud masinast vasakult mööduda. Pildil hetkel üks pikk veokas üritabki mööda sõita, kuigi teelaiendus on tema jaoks veidi kitsas ja ees parajasti mehed kangutavad kirkadega veel teed. Samas see teelaiendus on jube veider – siin on öö jooksul kõva kaevamine ära tehtud aga miks hoopis selle ümber läinud masina koormat (viljakotid) veidi eemale ringi ei tõstetud, et oleks saanud paremalt, mööda teed, ümber sõita? Oleks nagu lihtsam olnud, ja küngas oleks ka alles jäänud…
Ning need teelaiendajad tahavad muidugi raha ka saada - välismaalane maksis 1000 CFA-d, kohalikud rekkamehed, nagu juhuslikult paberilt nägin, 500 (rahakoguja oli paberile pika nimekirja teinud laekunud summadest). Pidin raha maksma ka eelmises jutus oleva suure veoauto välja aitajatele. Põhimõtteliselt siis õnnetusse sattunud masina tüübid pluss mingi “abivalmis” seltskond aitavad õnnestusse sattunud masina välja või aitavad teised autod mööda ja siis need teised möödujad maksavad selle eest. Muidugi näevad nad vaeva ka ja on üleni mudased, kuigi mõnel juhul pole mu meelest raha küsimine eriti õigustatud. Arvestades teeolusid ja õnnetuste hulka küla ümbruses, võiks siin täitsa oma kommertsiaalne päästemeeskond olla, kes siis ennast sellega ära elataks… ;)
Lõpuks siiski jõudsin välja North-West provintsi, mis on suuremate mägedega ala. Tee kulgeb valdavalt 1000-2000 meetri peal. Siin on selline asi nagu Ring Road (Ringtee), ehk siis peaks saama sõita mägedes suure, ca 400-kilomeetrise ringi ja see on kirjanduse baasil igati soovitatav ettevõtmine. Samas, nii Rough Guide to West Africa kui Bradt Cameroon mainivad, et kuskil Wum’ist põhjapool on tee täitsa katki, ehk siis ikkagi ei saa ringi ära sõita. Aga noh, raamatud on mitu aastat vanad ja kindlasti on vahepeal teetööd käsile võetud, seega mis muud, kui teele! ;)
Assamait, üleval otsas läks tõesti ilusaks! :) See pilt siis Nkambe’st veidi lääne poolt. Foumban’ist kuni Nkambe’ni oli kogu teeäär enam-vähem asustatud, kuid Nkambe’st läände muutus asustus hõredaks. Kogu see Ring road on selline väiksemat sorti pinnastee, kuigi kohati on asfalteeritud lõike, eriti mäkketõusud tihedamalt asustatud piirkondades. Aga keskmine kiirus rehkendub kokkuvõttes siiski alla 30 km/h.
Järgmine peatus - Kimbi Game Reserve, ehk pisike kaitseala, millest tee läbi läheb. Kaitseala nimetusest tundub siiski üsna palju abi olema, sest mingit farmindust ega inimtegevust eriti näha ei olnud, ehk siis väga ilus ja ehe mägine rohumaa. Teoreetiliselt peaks kuskil siin vesipühvleid ka olema, kuigi mina ei näinud. Tee läheb aga järjekindlalt väiksemaks.. ;)
Kui väike tee hargneb kaheks, siis mis jääb järgi? Õige – kaks väga väikest teed! :) Meie läheme paremale, Wum’i peale…
Õnneks mu Vene topo näitab, et olen endiselt õigel Ringteel… :)
Umbes 10 kilti pärast ristmikku ja väikesel teel ragistamist jõudsin mingi majani, kust jooksis välja mees, et pea hoogu! Mees seletama, et ei saa edasi sõita, kuna kohe varsti üks sild täielikult katki, ehk siis tee lõppeb siin. Uurin, et kas ikka tõesti on asi nii hull, või saab Land Rover äkki siiski läbi. ;) Aga ei saavat (tema teab, tema ongi see mees, kes siin teede eest vastutaja on olnud aastaid). Ehk siis Ringtee on endiselt katki, juba üle kümne aasta, kuigi nii Michelin 741 kui ka f&b/MacMillan‘i Kameruni kaart näitavad seda endiselt kui suht korraliku ja sõidetavat teed…
Aga samast mehe maja juurest keerab ära paarikilomeetrine tee mäkke, Nyos’e järve äärde – uudis, et sinna saab autoga sõita, kuna kaartidel pole seda teed.
Järv oli üllatuslikult väga kena. Vaade nagu Norras, ütleks. :) Samas nüüd tuleb rääkida ka uudis, et see on väidetavalt Aafrika kõige ohtlikum järv. Nimelt aastal 1986 paiskus siit järvest välja tohutu raske mürkgaasi pilv, mis mööda mäekülge alla vajudes mattis enda alla mitu küla ja tappis paar tuhat inimest (pluss palju-palju kariloomi). Ehk siis kogu mäeümbruse külad on praktiliselt välja surnud ja majandamas on näha vaid üksikuid inimesi. See on ka põhjus, miks tee peal pole enam ammu keegi autodega sõitnud ja puhmad löövad kahelt poolt aknast sisse…
Need valged majad pildil on sõjaväebarakid, mis ehitati siia peale katastroofi. Praegugi oli siin kümmekond sõjaväelast, kuigi erariides. Pidin neile järve vaatamise ehk “turisti registreerimise” eest 5000 CFA-d maksma, ei teagi, kas see oli legaalne või mitte. Igal juhul sain samas ka ööbida ja (mõned) mehed osutusid päris lahedateks (alguses ei tundunud nii;).
Pildilt paistab ka antud kontekstis üsna sürreaalsena tunduv “purskkaev”. Tegelikult on see aga mingi ulmeline süsteem järveveest gaaside välja laskmiseks, et vähendada sarnase gaasikatastroofi kordumise ohtu. Loetu baasil olen aru saanud, et osad teadlased arvavad, et see katastroof oli tingitud järvevee erinevates kihtides olevate gaaside reageerimisest (sügav kraatrijärv, üle 200 meetri, põhjas külm, pinnal soe), teised arvavad, et tegu oli vulkaanilise gaasiga, mis tuli maa seest, järve alt. Arvatavasti siis see purskkaev pumpab järvesügavusest vett pinnale, et mingi ringlus käiks.
Järvekaldal oli ka selline müstifikatsioon, mis on gaasiandur. Ehk siis see sireen peaks hakkama huilgama, kui sensorid haistavad järvest gaasileket. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et hakkad jooksma - võimalikult kiiresti ja võimalikult kaugele, kuigi arvata võib, et suuremat sorti gaasipilv saab su kätte, sest katastroofi ajal olevat gaasipilve liikumine olnud nii massiivne, et taimestik olevat olnud kooldunud ja mõned puud ka pikali… :S
Aga sellegipoolest käisin ma lõpuks ujumas, esimest korda reisi jooksul! Vesi siiski pole mürgine, mida mulle ka demonstreeris üks tüüpides, ammutades otse järvest suure suutäie. :) Põhjus, miks ma pole ennem ujumas käinud on see, et paljud Aafrika siseveekogud on saastunud mingisuguse haiglase parasiidiga (Bilharzia), ehk pisikeste ussidega, kes sulle vees sulistamise ajal naha alla munevad ja siis need munad arenevad sinu sees vaikselt… Kohalikke see muidugi ei morjenda… ;)
Üldiselt on see piirkond üsna inimtühi, kuigi pildilt võib jääda mulje, nagu mingi suurem elu siin käiks. Barakid on enamuses tühjad ja ümbruskonnas suuremat asutust läheduses pole. Kuid tuleb siiski mainida, et selle järve ääres oli kergelt kõhe olla (aukartus). Ujuda oli ka kõhe (teoreetiline gaasiprobleem + all jube sügavik, püstloodis seinaga)...
Seesama teeäärne mees osutus (peale teemeistri) ka veel sõjaväelaseks ja jahimeheks (arvatavasti viimase ametiga teenib elatist). Viimane saak oli tal suur madu (olevat puuma?). Madu oli tõesti päris suur (olnud) - mees ütles, et kolme meetri ligi, mis võis isegi tõele vastata. Püütud matšeetega. ;) Pildil on näha tükeldatud ja vinnutatud madu, mis rändab suuremasse linna müügiks – üks tükk 1000 CFA-d, ehk umbes 25 krooni. Kokku vist oli 9 tükki, seega üsna kopsakas summa raha tuleb ühe mao müügist, millega võib seletada ka fakti, et rammusam loomastik Aafrikas tänapäeval üsna hõre on. Tüüp rääkis, et suurema antiloobi müügiks saab 15000 (375 krooni) ja väikese eest 10000 CFA-d (250 krooni). Lisaks ihus ta koos teiste sõjaväelastega hammast kahe suure ahvi peale, kes pidavat samas järve lähedal koopas ööbima… :(
Krt, päris ärevaks tegev hambumus on teisel. :) Maoliha maitse pidavat olema sarnane haikala omale. Ma loomaarmastajana ei hakanud siiski tükki ostma… ;)
Okei mehed, aeg minna. Kuna ma ei tahtnud 250 kilomeetrit tuldud teed tagasi minna, siis oli lootus, et sellest eelpool pildistatud ristteest saab siiski abi, ehk jõuaks Fundong’i (35km, nagu silt näitab).
Ehh, sõitsin mingi paarkümmend kilomeetrit Fundong’i poole (paar tundi) ja siis keerasin tagasi – liiga riskantne antud ilmaga üksi üritada (mägine ja libe, kuigi põhipiduriks sai üks kahtlane sild). Siin pildil näha mitte nii paha lõik, isegi maisi on ja puha (vat *see* on maisipõld, vasakul). Üks on ilmne – jala saab siiski läbi…
* * *
Nägin ükspäev ühes linnas tee ääres nooremapoolset puuseppa voodit meisterdamas. Oli teine voodipäisesse suurelt “Nike” nikerdanud ja kahel pool vastavad logod, peeglis.