26.05.2006
Asukoht: Kamerun, ~ Kribi
Koordinaadid: 2.83158, 9.88608
Teekond: 29199 km
Kraadiklaas: 32°C

Kumm ja sügelus

Idenao – Limbe – Douala – Kribi

Täna ei teegi pikka juttu (ja vist nalja ka ei viska). Selle asemel on oodata hoopiski harivat ehk populaarteaduslikku pildimaterjali. :)

Algatuseks mainin, et Kamerunis on ka üks päris suur mägi, mille nimi on ka Kamerun. Tegu on mingi 4100 meetrit kõrge vulkaaniga, mis vist enamvähem iga viisaastaku jooksul on korra aktiviseerunud. Mägi asub päris naljakas kohas, üsna mere ääres ja tema ümber mingit muud väga suurt mäestikku nagu polegi. Paha muidugi see, et ilm siin mäe kandis on tavaliselt üsna pilvine – ehk siis ei pruugigi teist tähele panna. Ja põhimõtteliselt märgib see mägi ka asustusse jõudmist, ehk siis asfaltteed, rohkem inimesi – kaasa arvatud valgeid – ja vilkamat äritegevust. Ühesõnaga jõukam ja viljakam alumine osa.

Appi!  Mu käevarred ja jala(laba)d on ulmeliselt tihedalt kublal ja sügelevad meeletult. Mitte sääsed, vaid mingi imeväikesed kärbsed, kihulase moodi, aga alla millimeetri, nagu ei näe ega tunnegi teisi, aga söövad ennast verd täis nagu sääsed (ja siis lendavad muidugi rahulikult minema). Malist ostsin mingi Prantsuse päritolu putukatõrje, kui neid see nagu eriti ei paista morjendavat. Õnneks neid kärbseid on ainult paaris kohas olnud, aga kurat, süga või jalg otsast ära!

Ah soo, tahtsin rääkida, et selline on siis kummipuu, mille küljest kogutakse lateksit. Tehakse koore sisse vagu, millest tilgub välja selline paks vedelik. See lateks on paljude kummitoodete algmaterjal, kuigi tänapäeval kasutatakse rohkem juba sünteetilisi kumme.

Siin on siis näha seesama välja tilkunud kraam, kuid paar päeva seisnud ja muutunud tahkeks, ehk siis täitsa kummi moodi käkk tuleb sellest totsikust välja. Need kogutakse kokku ja viiakse siis tehasesse ümbertöötlemisele.
Kui ma kogu seda imet jäädvustasin hiilis mulle ligi üks vanem mees, kes nimetas ennast olevat Mr. Rubber, ehk siis oma ala asjatundja. :) Kuigi tema rääkis asjalikku juttu, uurisin praegu Encarta’st üle kummiteema kohta, sealt tuli päris huvitavat infot päevavalgele. Nimelt et Lõuna-Ameerika põliselanikud valmistasid veekindlaid riietusesemeid (arvatavasti töödeldud sellesama lateksiga) juba palju aega ennem Kolumbuse kohale jõudmist ja Eurooplased ei suutnud mitu sajandit seda mõistatust lahendada.

Peale kummipuude on mäe ümbruse kliima sobiv ka õlipalmidele. Kuna kliima on niiske ja troopiline, siis näevad palmid siin kandis üsna imelikud välja, sest tüvedel kasvavad omakorda sõnajalad ja samblad. Muide, see konkreetne istandus asus kohe päris ookeani ääres, mu selja taga paarkümmend meetrit ja oli meri ( kuigi ma otseselt merd ei näinud, kuna vahel oli tihe džunglivõsa riba, mis otsapidi praktiliselt vette ulatus).

Siin siis näha õlipalmide viljakobarad, mis on ladvast maha raiutud. Kobarad pannakse tee äärde ritta ja siis auto tuleb korjab peale. Muide, palmivein on siin kandis populaarne meelelahutus, kuigi tegu nagu rohkem samaka moodi asjaga. :) Samas pean tunnistama oma võhiklikkust, kuna ei teagi täpselt, kuidas ja millisest palmiosast seda destilleeritakse. Peab kohalike käest uurima, neid tegijaid peaks tegelikult palju olema.

Mere äärde jõudmist tähistasin ma kergelt grillitud (ja tsemendikotist rebitud paberisse keeratud) müstifikatsioonkala söömisega. Sööming toimus samas palmiistanduses. Kala (1000 CFA), mis oli natuke lesta moodi elukas, maitses päris hea, kuigi umbes sama moodi kui teised (ja ka meil levinud) kalad. :)

Ühe käega toksin ja teisega kraabin sügelevat jalga… Aaaai... :)

Üks pilt ka vulkaanilisest pinnasest, mida siin nimetati laavaks. Alles aastal 2000 ajas mägi mingit asja välja ja selline klibulaviin tuli mööda külge alla sõidutee peale välja. Klibumäe otsa turnimiseks tuli maksta 1000 CFA, kuna see oli turismiobjektiks tembeldatud.

Doualast sõitsin ka läbi, kuna ümber selle teed nagu ei läinudki. Douala on Kameruni suurim linn ja ka äripealinn. Kuna ma pean teise suurde linna ehk päris pealinna Yaounde’sse nagunii minema viisaasju ajama, siis siin ma pikemalt ei peatunud.
Pildil üks suvaline Douala ristmik, kus nagu ei osanudki midagi peale hakata, kuna fooris põlesid korraga nii punane, kui roheline tuli. :)

Üle kolme nädala sai taas üks öö veedetud hotellis, kus voodi ja padi olid samasugused piinarikkad, nagu juba kunagi mainitud. Raha tuli sellegipoolest maksta, 6500 CFA. Aga need laes olevad tiivikud – neid nähes meenub mul pidevalt film Apocalypse Now, mille algus on ikka väga lahe mu meelest (kui koju jõuan, vaatan üle).

Deem, küll sügeleb!!

‹  Valge mees (ja vibratsioon)  /  Sisukord  /  Kongomongoviisad ›