Asukoht: Benin, Cotonou

Voodoo levialas (aga sellest rohkem ei midagi)

21.04.2006

Lome – Cotonou

Ette rutates ütlen ära, et ma olen juba Benini pealinnas Cotonou’s, ehk siis Togosse ei jäänud pikemalt uudistama, vaid mägisest alast sõitsin pealinna Lome’sse. Togo ongi pisike maa, pindalalt umbes Eesti suurune, kuigi kitsas – ühest äärest teise ainult umbes 50 km (ja praktiliselt kogu tee all ookeani ääres on nagu üks kerge küla, ehk siis asustust täis, mis kaardilt ei peegeldu).

Lome’s (suht) ilus rand aga mitmes kohas kesklinnas jooksevad liivale välja haisvat musta solki kohale toimetavad torud. Siin pildil ongi näha väike solgilomp ja toruots ka. Lõhn tuleb ise juurde mõelda… :)

Huvitava nime ja logoga kiirsöögikoht. Esiplaanil kihutav mopeedijuht ongi parajasti ametis suutäie haukamisega (kuigi tema toit ei pärine vist Al Donald’ist)... :)

Üldiselt Lome oli pealinna kohta suhteliselt rahulik, erilist melu polnud. Asfalti oli ka vähe. Ja tagasivaates võib öelda, et ega teeviitadega siiski asi nii hea polnud, kui mägedes paistis. Ei tea siis, miks just seal oli asi kuidagi (palju) parem kui mujal (Aafrikas)...

See pilt on mu emmele ja issile, samast Lome’st – nagu näha on Ahto-poiss endiselt tervisest pakatav (või enam-vähem, nagu ta on olnud). :P Kõrval kohalik Eric (40), kelle maja ees ma ööbisin (samas tänava ääres järgmine maja).

Togost väljudes ilmes, et Togo jaoks on siiski viisa vajalik. Mul oli ainult sisenemise tempel. Samas probleem lahenes ka kohe, sest 10000 CFA eest sai kohapeal ametlikult viisa ära teha. Seega siis see 5000, mis sisenemisel küsiti, oli vist alusetu nõue. Põhimõtteliselt siis tuli väljumisel teha viisa tagantjärele.

Benini poolel käis ka asjaajamine suhteliselt lihtsalt – 10000 CFA eest saab kohapeal 48-tunnise transiitviisa, mida on võimalik soovi korral pealinnas pikendada. Üldiselt Togo ja Benini läbimine transiidina on kiire ja lihtne, sest siit kaudu käib päris tihe liiklus (Ghana – Togo – Benin – Nigeeria).

Meil olid ju ka mõni aeg tagasi “videoklubid”, kus sai hämarates urgastes väikese raha eest telekast piraatfilme vaadata? Eesti areng on olnud nii kiire, et mõnda asja nagu ei mäletagi enam. Samas mul on hea meel, et ma olen sündinud Nõukogude Liidu aegadel, näinud talongimajandust, kooperatiivindust, margaaega ja tühje poelette – see aitab arengumaade elu ja probleeme palju paremini mõista.

Siin suht suva klõps, Cotonou’st, Benini pealinnast, illustreerimaks legendi vilkast mopeedisõidust. Siia linna sisse sõitmine oli suhteliselt suurt tähelepanu nõudev tegevus, kuna jube palju mopeedimehi ning liikluskultuur on üsna kesine. Harjumatu probleem Eurooplasele on see, et tsikli- ja mopeedimehed armastavad paremalt poolt mööda sõita ja üldse sagivad ja noolivad ümberringi. Autod muidugi vahel ka. :) Kollastes kitlites mopeedijuhid sõidavad taksot (nagu näha, on neid palju-palju).

Cotonou’s õnnestus immigratsiooniametis pikendada 48-tunnine transiitviisa kuuajaseks, (12000 CFA) ja lisaks tundub, et saan täna kätte ka Nigeeria viisa (30000 CFA, vastuvõtt T ja N kell 10-12, kätte saab järgmise päeva pärastlõunal, vajalik 2 pilti ja passikoopia). Nigeeria ametnik polnud eriti entusiastlik ja nokkis selle kallal, et mul polnud märgitud Benini aadressi. Sama asja kallal nokkis ka Benini ametnik, kes transiitviisat pikendas. Standard praktika on see, et kirjutatakse ankeeti suva hotelli nimi kuskilt reisijuhist, kuid ma põhimõtteliselt ei taha valetada ja ütlen tavaliselt neile, et mul pole aadressi (vahel ööbin kuskil metsas ja teisel juhul pole veel hotelli otsinud õhtuks). See aga ei meeldi ametnikele, kes idiootselt nõuavad mingit konkreetset aadressi. Üldiselt ma (vist eriti) ei meeldi ametnikele—arvatavasti pole ma piisavalt alandlik ja mul on mingi imelik irve näol, või midagi sarnast… Keelt muidugi ka ei oska. :) Togo ja Benin, kuigi ametlikult prantsuse keelt rääkivad riigid, siis siin on inglise keelt rääkivaid inimesi palju rohkem kui Malis, Mauritaanias või Burkinas. Koolis pidavat õpetatama ja ka inglisekeelsed naabrid Ghana ning Nigeeria mõjutavad.

Siin aga näha tüüpiline selle kandi (Ghana, Togo, Benin) tänavasöök – riis kastmega, praetud banaanid ja tükk kala, või harvemal juhul liha, juurde (ca 600 CFA, paljud kohalikud söövad lihtsalt riisi ja kastet, kuna odavam). Kohalik küsib (õigemini ei küsi, vaid saab kohustuslikus korras) veel juurde mingit hästi teravat punast möga… ;)

* * *

Võib-olla terasem lugeja on juba tähele pannud, et viimasel ajal on siin kandis maad võtnud kerge moraalilangus. Jah, eks ole neli kuud nüüd teel oldud ja kerge tüdimus kohati peal. Võiks öelda, et elu on muutunud natuke igavaks ja hea on ennast mõelda tagasi näiteks kuhugi Mauritaaniasse, ürgsesse kõrbetühjusesse ja vanade haudade keskele. Aga (kannatab natuke ja) elab üle.....

‹  Pealkirjade panemine on keeruline  /  Sisukord  /  Mais (rikutud) ›