Asukoht: Maroko, Lääne-Sahara, 100 km Mauritaania piirini
Koordinaadid: 21.80055, -16.88049
Teekond: 10797 km
Kraadiklaas: 20°C

Vastikud oliivid?

Täna oli huvitav õhtu - sattusin juhuslikult samasse “põõsasse” ööbima kuhu üks Saksa mootorrattameeski, keda paar tundi varem olin kohanud bensujaamas. Mehe idee teha lõket polnud alguses eriti tõmbav, sest puumaterjalidest olid saadaval ainult mõned peenikesed kidurad väädid, aga kui sai tule üles ja ninna tõmmatud esimesed sõõmud seda eksootilise puu põlemise lõhna, siis oli selge, et ma eksisin. Väike lõke põles kivide vahel mitu tundi ja see oli siiski väga hea idee. Sell sõidab 18 aastat vana Yamaha tsikliga, millel 200 tuhat ees ja kiidab – lihtne, pole liigset elektroonikat ega midagi. Plaanib sõita Senegali kanti. Need, kes arvavad, et mul autoga reisides on eriti spartalik elu, mõelge veelkord, seekord tsiklimeeste ja jalgratturite peale, kes peavad veel palju karmimates oludes ja väga napi kandamiga hakkama saama…

Väike sõit tee ja mere vahelisel alal võib lõppeda õppetunniga – pealtnäha kõlblik märg liiv, mis on kunagi kandnud ATV-d ei pruugi täna kanda laadungiga Land Roverit (naksti peaaegu sildadeni sees).:) Ehk siis oli kogu aeg kõva ja järsku enam mitte. Juhtub (vist) ikka. Kui esialgne ehmatus oli hajunud, siis päästis pikemast päästetööst väike mõtestatud tagurdamine. Üldse paneb üksi sõitmine sellistele avastusretkedele piirangu peale, sest paljudesse kohtadesse ei tihka üksi ronida, kuigi tahaks. Järgmine kord tuleb vist Ralf kaasa võtta. ;)

Pilt seeriast “Helga sugulasi Aafrikast”, taustaks mingi müstifikatsioon. Tegu taas Santanaga, mis siin kandis tundub domineerima. Üritan neid ehk tulevikus rohkem jäädvustada, kallid Land Roveri huvilised. :)

Homme püüan Mauritaaniasse pääseda. Sealt peaks siis reis ka hakkama raskemaks ja tolmusemaks minema, seni on nagu kerglane asfaldi-transiit-ralli olnud. Aga loomulikumalt ka huvitavamaks! :) Viisa üritan saada piirilt, on küll väidetavalt topelt hinnaga kui Casablancas saatkonnas, aga tagasi Casablancasse sõitmine maksaks tunduvalt rohkem. ;)

* * *

Tõmbaks siis mõned lahtised otsad kergelt kokku. Marokost jäi mulle selline ahistava diktatuuri- ja politseiriigi mulje - punalipud riigiasutustel ja mitmel pool (enamikes?) restoranides ning asutustes üleval kuninga pildid, paranoilised võimuorganite esindajad jms. Väidetavalt (Rough Guide) siiski inimesed pidavad uut noort kuningat väga armastama, kuid mulle jäi siiski selline natuke fishy (esma)mulje asjast.

Internetiurkad on Marokos enamikes vähe suuremates kohtades, mõeldud põhiliselt kohalikele, mitte ainult turistidele. Nendes kohades kuhu sattusin olid saadaval ka kõrvaklapid ja mikrofon, et näiteks Skype’t kasutada ja enamikel masinatest olid ka USB pordid ning peal Windows XP või 2000 (võimalik kasutada mälupulka). Hind enamvähem 5 DH pool tundi või 8 DH tund.

Kaartidest. Kasutasin Rough Guide’i Maroko teedekaarti (1:1M), enam-vähem OK kaart ja heast veekindlast materjalist, kuigi mitmel pool polnud peal mõningaid üsna sõidetavaid kõva kattega teid. Arvatavasti oleks mõttekam Michelini teedekaart, mis ka 1:1M mõõtkavas aga seal on mõned kohad (Fesi ja Marrakechi ümbrus) toodud eraldi ära 1:600K mõõtkavaga, seega detailsemad. Seda Michelini kaarti on võimalik nendest vähestest supermarketitest osta, hind ca 90-100 DH, samas kindlam Eestist kaasa võtta. Saadaval ka mitmed kohalikud kaardiväljaanded, kuid tundusid kehvad.

Hammamis ehk saunas pidavat üks koht jääma pesemata – olen nüüd veidi rohkem käinud ja asja uurinud, ning eks see ikka oleneb inimesest, kes kui palju (ja kust) ennast peseb (nagu meilgi). :) Seega mu esmane üldistus tegi hammamikultuurile arvatavasti veidi liiga ja olen viimasel ajal ennast ka üritanud täielikult puhtaks saada, kaasa arvatud alukad. ;)

Samas hammam tundus just olema õige koht proovida palja käega tagumiku pühkimist, nagu moslemitel tavaks on. Õigemini polnud see mu unustus vaid pigem sundseis, sest paberit siinmail WC-s ei tunta, seda asendab topsik veega (paremates kohtades mingi libe ja hall seebivesi). Ei tulnud hästi välja ja kibelen nägema selleteemalist õppevideot, et kuidas täpselt tuleb käe ja selle veetopsikuga ümber käia, et kõik jälle hea ja ilus tunduks… :P

Mis aga nendesse “vastikutesse oliividesse” puutub, siis ma kahtlustan, et nad võivad mulle isegi maitsema hakata. :) Olen kurtnud siin kergelt alamaitsestatud toitude üle aga paar ülesoolast ja pikantset oliivi (mida ma olen ignoreerinud) vist ongi see, mis selle augu täidab…

{field:mydate}30.01.2006{/field:mydate}

‹  Koran... no money  /  Sisukord  /  Lyhiuudised Mauritaaniast ›