14.01.2006
Asukoht: Maroko, Midelt
Teekond: 7739 km
Kraadiklaas: 5°C
Teispool Atlast
Otsustasin siiski jaheda ilma kiuste teisele poole Atlase mäestikku kiigata, muidu jääb (huvitavam) pool Marokost nägemata. Loodetavasti on seal kõrbe mõjutusel ka soojem.
El Jadida – Boulaouane – Settat – Khouribga – Oued Zem – Kasba Tadla – Midelt
Mõned lambukesed on siiski fiestast pääsenud. Need oranžid lilled on saialillede moodi, kuid hoiavad maadligi. Kuidagi tuttav imedemaa, Vahitorni kaanelt? :)
Mägedes oli ilm loomulikult vilets, tuuline, lörtsine ja jahe. Sellise ilmaga ei paista see suurte mägede majesteetlikus välja ja ei saa eriti hästi arugi, kus sa oled. Siin platoo ca 2 km kõrgusel, huvitav vaheldus tavapärasele sinka-vonka kulgevale mägiteele..
Midelt, taustaks Atlase mäed. Väike linn 1500m kõrgusel. Tundub, et siin käib hooajal päris palju turiste, sest tüütuid tegelasi, kes kohe juurde hüppavad, on üllatavalt palju. Pakutakse fossiile, mineraale, öömaja jms.
Tüütut tegelast on vahel raske asjamehest eristada – näiteks tankimine käib Marokos nii, et vastav mees tangib ja siis maksad ka temale kätte (summa jookseb koos liitritega tablool). Samas sõidad bensujaama, hüppab juurde mingi tegelane ja hakkab tankima su autot. Hiljem tuleb välja, et see on mingi suva jorss, kes raha edasi annab õigele tegelasele, tema aga tahtis lihtsalt (nagu poolametlikult) jutu peale saada, et midagi kaela määrida. Sarnane teema on parkimisega. Marokos on parkimine suuremates keskustes valdavalt tasuline, aga valvurid on sellised poolametlikud tüübid – mõnel on spetsvest seljas, mõnel pole. Seega lähed parklasse, astub juurde tüüp ja küsib raha. Maksad 10D. Hiljem, kui hakkad ära sõitma, tuleb ka juurde tüüp ja küsib raha. Seekord on nagu mingi vestiga mees. Ütled, et ma juba maksin ennem, tema ütleb, et ei ole maksnud. :) See illegaalne rahakoguja on juba silmapiirilt kadunud, võtab paari välismaalase käest raha ja siis jalutab minema. Seega tuleb maksta ainult lahkudes, mitte saabudes.
Teede peal on väga palju politseinikke, valdavalt paari-kolme kaupa. Igal suuremal ristmikul ja siis mujal ka juhivad liiklust või mõõdavad agaralt kiirust. Välismaa numbriga masinad viibatakse valdavalt niisama läbi, kuigi mind on üks kord ka kinni peetud ja passi küsitud (arvatavasti igavusest).
Liikluskultuur polegi kõige hullem, kuigi suunda ei viitsita näidata ja ringteel on ka vahel segadust, kes kellele teed annab, isegi kui on vastav märk olemas. Samas kuskil on kõrva jäänud, et Maroko on liiklusõnnetustes hukkunute poolest mingis tabelis üsna eesotsas.
‹ Lambafiesta jätkub / Sisukord / Broken Arrow ›