12.01.2006
Asukoht: Maroko, El Jadida lähistel põllul
Koordinaadid: 33.17510, -8.50673
Teekond: 7160 km
Kraadiklaas: 17°C

Lambafiesta jätkub

Sõitsin Casablancasse ja pooltühi linn näitas, et lambasaaga jätkub – äritegevus on peatunud ja rahvas on kodudes. Jama värk sest oleks siiski vaja Helgale paar peakaitset osta, seniks lappisin kaitsme “ajutiselt” traadiga (mis sa hädaga teed).

Sõitsin Casablancast praktiliselt läbi (suht euroopalik suurlinn), veidi sai uuritud Hassan II mošeed, mis on üsna kolossaalne kaasaegne ehitis (maailmas suuruselt teine mošee) ja peaks kirjade järgi mahutama 25000 palvetajat (ning läks maksma 750 miljonit dollarit). Torn on ca 200 meetrit kõrge. Tagantjärele loen raamatust, et ehitati vee peale (mere ääres), sees on klaaspõrand, millest paistab ookean.

Samas positiivne üllatus tabas mind sellises linnas nagu Azemmour – seal oli üllatuslikult lahe väike mediina. Rahulik ja kena. Eriti põnevaks tegid selle värvid – paljudes kohatades oli seintele joonistatud erinevates stiilides taieseid (pluss originaalvärvid, mis osa Portugali koloniaalarhitektuurist). Üks kohalik teadis rääkida, et suvel tulid paljud siit linnast pärit ja nüüdseks suurlinnadesse kolinud kunstnikud kokku ja tegid sellise huvitava tribuudi oma kodulinnale. Täitsa positiivne emotsioon, igati tubli, et linnaisad on lubanud sellist asja teha. Soovitan. Piltidele pole kahjuks palju kunsti jäänud… ;)

Lapsed muidugi tahavad, et neid pildistatakse. Teevad nägusid ja muid trikke. Palju nalja neile, kui näevad digika ekraanilt kohe pilti (pole neile igapäevane asi).

Siis kuulsin veel sellist asja, et lambafiesta pidi kokku 4 päeva kestma, ehk siis 2 veel? Heh… Tänased põhilised lambaosad, mida näha oli, olid nahad.

* * *

Täna juhtus selline asi, et vanalinnas nägin korduvalt ühte muhedat tumma meest. Pärast nägin teda veel mööda minemas—olin just suuri mandariine ostnud, mugisin neid autos ja andsin talle ka 3 tükki. Mees sai mandariinidega paar sammu autost eemale, kui mingi pealtnäha mitte viletsal elujärjel olev ehk kolmekümnendates tüüp, suits hambus, võttis talt 2 mandariini ära. Tumm tahtis neid tagasi saada, suudles mehe otsaesist, kuid mees ainult naeris ja libistas mandariinid omale tasku…

Ma ei saa midagi teha, selline asi ajab mind jubedalt närvi. Samas, kui ma tahan siit hea tervisega koju tagasi tulla, siis tuleb maailmaparandamine ära unustada. Või lihtsalt naeratagem rohkem, elu on ju ilus?