Asukoht: Kamerun, Tee ääres metsas

Suur raha

04.06.2006

Yaoundes langesin taas üle mõne aja ahnuse ohvriks. Nimelt mõtlesin, et laseks autol kardaaniliited ära “õlitada” Texaco bensujaamas, kus vastavat teenust pakuti – ei pea hakkama oma väikese määrdepritsiga ise mökerdama ja see on mul parasjagu tühi ka. Aafrika ju teadupärast odava tööjõuga koht aga võta näpust, 5 minutit (mitte eriti kvaliteetset) tööd maksis siin (valgele) 10000 CFA-d (~250 krooni). Määre pidavat kallis olema, ja see suur kompressoriga määrdeprits ka. Muidugi minu probleem, et ma ennem töö tegemist hinnas kokku ei leppinud (arvasin, et ei saa ju kallis olla) – kohalik maksab arvatavasti 2000 või vähem. Andsin kümnetuhandelise ära, kuigi parema meelega oleks selle küsijale kurku toppinud – hea suur raha… :P

Samal teemal veel – mõnest foorumist on silma jäänud kommentaare, et miks ma lasen pidevalt endale pähe astuda. Ega siin muud polegi, kui et olen lihtsalt loll… Aga vähemalt on teil nüüd, kelle üle naerda… :P

Vahepeal on aga Helga viinud mind ära, Gaboni (Yaoundest alla piirile oli korralik asfalttee). Seega paras aeg öelda, et Kamerunis sai veedetud 25 päeva ja kokku tuli ca 3600 kilomeetrit. Üsna pikalt, mis kohati oli tingitud sellest, et teeolud viletsad ja edasi liikumine aeglane, kuid teisalt sellest, et oli ka huvitav. Ehk siis Kamerun tegelikult üllatas – oli teine huvitavam, kui lootsin. Kuskilt oli mul saadud eelarvamus, et inimesed pole siin eriti sõbralikud ja selliseid jäise pilguga “jalgpallureid” on palju näha aga tegelikult ei saa rahva koha miskit paha öelda, ei pealinnas ega mujal. Ja õlut juua ning laulda neile meeldib! Kamerun on ka selles mõttes huvitav, et põhja-, kesk- ja lõunaosa on täiesti erinevad, nii loodus, inimesed ja ka kõik muu. Ehk siis iga piirkond on täitsa erinev. Mõnes kohas on Kameruni reklaamitud kui “kogu Aafrika ühel maal” ja mingis mõttes peab see isegi paika, kuigi kõige selle kogemine ühistranspordi abil on keeruli
ne.

Kamerunis tuli ka päris palju teemaksu maksta, seni kõige rohkem Aafrikas, umbes 15 korda 500 CFA-d. Diiselkütuse liitri hind jäi 530-560 CFA vahemikku (põhjapool kallim).

Siin Kesk-Aafrika vihmametsades elavad (teiste etniliste gruppide seas ka) pügmeed, kes oma toidupoolise toovad metsast. Ehk siis mingit põllumajandust nad ei arenda, vaid hulguvad mööda dzunglit ja toovad sealt, mida võtta annab. Kui Lääne-Aafrikas tassiti kraami pea peal ja kiitsin naiste sirgeid rühte, siis pügmeed tassivad oma suuri kandameid seljas, suurtes punutud korvides. Ise nad on suht väikest kasvu ja need korvid on väga suured, nii et kui korv kraami täis on, siis tassija on üsna küürus seal all…

Mainiks ära ka selle, et Bradt Cameroon reisijuht on mu meelest kehv ja tundub olema suures osas Rough Guide to West Africa‘st maha viksitud ning ümber sõnastatud.

Yaoundes passides tegin veidi näputööd ja lasin ka Excel’il natuke arvutada. Tulemuseks oli see, et ilmnes senise teekonna keskmine kütusekulu ja kütusehind maade lõikes. Mõnevõrra üllatuslikult on senise teekonna keskmine kütusekulu olnud ainult umbes 8,7 liitrit sajale ja näiteks Nigeeria ja Burkina Faso isegi alla 8. Samas Mauritaanias, kõrbes liiva sees võib arvestada 15-ne liitriga. Saladus ehk selles, et ma sõidan suhteliselt aeglaselt, üle 70-ne eriti ei lase. :) Euroopa transiit, kui sai sõidetud 90~110-ga, tuli keskmiseks 10 liitrit sajale.

Positiivne on olnud see, et Aafrika internetiurgastes on arvutitel olnud valdavalt küljes USB pordid ja peal uuem Windows (XP, 2000, Me), ehk siis on saanud kasutada USB mälupulka ilma mingeid draivereid installimata. Mul oli väike kahtlus ennem reisi sees, et äkki on kasutusel nii vanad rondid, et USB tuge paljudes kohtades pole, aga siiski on. Samas pole üldse ime, kui pärast mõne internetiurka külastust leiad oma mälupulgalt uusi .exe ja autorun.inf faile (ehk siis nö. viiruseid). ;) Ärme sellest hetkel räägi, et Windows on suht idiootne selles mõttes, et autorun on vaikimisi lubatud praktiliselt kõikidele kettatüüpidele ja seda ei saagi opsüsteemi vahenditega kergesti ära keelata, vaid tuleb registris mingit bitimaski mudida.

* * *

Siirdugem veel korraks tagasi imedemaale Nigeeriasse, kus autonumbritel on peal suurelt osariigi nimi ja siis all väiksemalt seda osariiki iseloomustav lööklause. Lagose numbril ilutseb: Lagos – Centre of Excellence.

‹  Kongomongoviisad  /  Sisukord  /  Ma tahan ›