12.06.2006
Asukoht: Gabon, ~ Nyanga, Kongo
Teekond: 31462 km
Kraadiklaas: 28°C

Kas see polnud mitte vile, mida ma kuulsin?

Nüüdseks siis Gabonist ka läbi sõidetud, kokku umbes 1400 km ulatuses. Asi kujunes põhimõtteliselt transiidiks, kuna fikseeritud kuupäevaga Kongo viisa utsitas tagant (on teist veel ainult 10 päeva järel). Samas ega siin palju võimalusi mingeid ilusaid ringe teha polegi, kuna teid on minimaalselt, kuigi kui oleks paar päeva rohkem siis oleks läinud idaosa poolt ringiga, sealt paistab üks väike tee minema. Huvitaval kombel isegi näiteks Libreville’i all mere ääres asuvasse Port Gentil’i, mis on peamine naftakeskus, ei lähegi teed.

Gabonist jäi veider mulje. Alguses ütlesin, et seni külastatutest kõige läänelikum ja tõesti, kui vaadata pealinna Libreville’i ja veel ühte-kahte natuke suuremat linna, siis ongi. Samas selle pealinna üles upitamiseks arvatavasti kulubki pea kogu riigi raha ära, sest 200 kilomeetrit eemal käib elu hoopis rahulikumas tempos ja asfalt lõpeb ka ära. :)

Aga valgeid on suhteliselt palju näha. Sõduritest oli juba juttu ja igasuguseid teisi asjamehi on ka, eriti pealinnas. Kuigi ka Kameruni kohta võis raamatust lugeda, et seal elab püsivalt ca 10 000 valget, siis reaalsuses ma seal valgeid siiski praktiliselt ei näinudki, vaid mõnda üksikut. Libreville’is neid ikka on.

Gabonis ilmnes veel selline veider asi, et autokindlustust saab teha minimaalselt kolmeks kuuks ja see oli päris kallis. Enamik firmasid tegi ainult kuueks kuuks ja mulle öeldi number suurusjärgus 150 000 CFA-d, ehk siis umbes 3750 krooni. Arvatavasti leiab kuskilt ka mõne odavama tegija aga kui on vaid paariks päevaks vaja, mis siis teha? Ega ei jäägi muud üle, kui kujutada ette, et sul on kindlustus olemas ja sõita Kongo poole minema… ;)

Ja siis veel haiged vilemehed. Ehk siis kuskil tee läheduses passival politseinikul või sõjaväelasel on suus vile ja siis ta vilistab seda meeleheitlikult, mille peale sina peaksid nagu seisma jääma. Samas jube segane värk, sest need tüübid pahatihti ei ole üldse tee peal, ehk sa ei näegi neid vaid lihtsalt kuuled, et keegi järsku hakkab vilet puhuma. Siis pead ringi vaatama ja ehk näed mõnda vormis meest, kes siis näpuga sinu poole näitab, et vat sina jää nüüd seisma (ja kohe tulen teen sulle tuupi!). Ja siis kui sa ei märka teda siis puhub ta veel kõvemini ja muutub närviliseks (sülge pritsib vilest), et kas sa (jobu) ei austa minu peatumismärguannet?! Õnneks lööminguks nendega ei läinud, kuigi ühel juhul, ühel väga üksildasel teeristil keset metsi üritasid logelevad politseinikud mulle pähe määrida, et ma nagu ei austanud “Anna teed” märki ja sõitsin peateele välja, kuigi ühtegi liiklusmärki polnudki ja ka ühtegi teist autot mitte. Et mulle selgitada, milles minu surmapatt seisnes, läks üks mees oma auto juurde ja kangutas tagant välja liiklusmärkidega raamatu, kust siis otsis välja selle “Anna teed” märgi ja näitas selle peale, nagu ma oleks pidanud millegipärast seisma jääma. Samas kõrval oli ka kohe “Stop” märgi pilt, selle peale oli mul hea näidata ja hämada, et vat kui see märk oleks olnud siin ja ma poleks seisma jäänud, siis oleks teil ehk võimalus midagi välja pressida aga näed, praegu peate tühjade kätega jääma, mille peale nad ütlesid mulle Welcome to Gabon! ja lasid mu minema… Tegelikult juhtus see siis kui ma juba Gabonist ära sõitsin aga noh…

* * *
On ilmnenud selline veidi ebameeldiv asi, et mul on tänase (otsapidi Kongos) seisuga passis järgi vaid kolm puhast lehte viisade jaoks, pluss veel andmelehe tagakülg, kuhu võib õnnestuda häda korral ka mõni viisa saada. Mis tähendab seda, et ma arvatavasti saan võtta Angoola, Namiibia ja LAV-i viisad ja siis ongi kõik (kui mõni idioot vahepeal mõnda vähemtähtsat templit puhta lehe keskele ei löö). Samas tegelikult ega reis väga palju pikem polnudki plaanitud, kuigi heietasin ideed, et äkki põikaks vahepeal Mosambiiki ka veel. Vaat siis!?

* * *
Pean veel meelde tuletama, et kui ikkagi mulle saadate kirju, siis tuleb kuhugi subjektireale panna fraas #moon#, vastasel juhul see kiri minuni ei jõua. Ma olen viimasel ajal päris mitmeid kirju suutnud hävimisest päästa prügikastis tuhnides aga kahjuks pole selleks iga päev võimalust. Seega, kes ikkagi oma kirjale pole 10 päeva jooksul vastust saanud, siis arvatavasti pole su kiri minuni jõudnud ja palun saada uuesti (vastavalt instruktsioonile).

‹  Ahv, mask, imelik maastik ja signaalinupp  /  Sisukord  /  Kongos on teed kehvad ›