Asukoht: Ghana, Tegelikult juba Togos, Badou kandis
Koordinaadid: 7.50601, 0.68017
Teekond: 21447 km
Kraadiklaas: 26°C

Halle Berry ja imelikud politseinikud

14.04.2006

Accra’st ei lõiganud otse mööda rannikut Togo poole minema vaid põikasin veel korra üles, Volta äärde.

Siin vaade Volta jõele Atimpoku sillalt. Üles, umbes 10 kilomeetri kaugusele Akosombo’sse jääb ka Volta jõe tamm, mille taha on lahmakas Volta järv paisutatud – too on väidetavalt maailma suurim tehisveekogu. Käisin Akosombo’s ka ära plaaniga tamm üle vaadata, aga lähedale ilma giidita ei lastudki (strateegiline objekt). Ehk siis tammi külastamiseks peab minema vastavasse kontorisse ja seal nime kirja panema, mingi raha maksma ja siis ametliku ekskursiooni koosseisus peaks saama.

Veel üks vaade sealt kandist, Ho poole – Volta tagune on maastiku poolest arvatavasti Ghana üks kenamaid piirkondi.

Siin aga üks kauni mustriga ämblik (taustaks tema poolt konserveeritud rohutirtsud).

Üks hommik, võib-olla oli see isegi täna, külastas mind üks pisike, vist gekode suguvõsast sisalik. Oli teine koos sabaga ehk ainult ligi 4 cm pikk (kuigi pildil tundub suurem). Nunnud olevused. Praegu lugesin Encarta’st, et kõige väiksemad gekod on ainult 1,6 cm pikad, kuigi mitte siin kandis. Nii väikeseid nagu ei ole teadnud otsidagi, seega pole ime, et ei ole näinud… :)

Tohohh, see on ju Togo külavahe! Ehk siis vaatasin, et üks väike tee läheb Togo’sse, Badou’sse, miks mitte üritada. :) Kuna mul Togo viisat polnud, siis pidin jalutama Togo poole ja uurima, kas nad mind ikka vastu võtavad niimoodi. Küsiti 5000 CFA-d (maksin 120000 C, kuna CFA-ga kitsas ja cedit vaja kulutada) ja löödi maabumise tempel passi. Ega ma nüüd väga täpselt ei teagi, kas see on nüüd legaalne asi või mitte – ametlikult peaks asi ka umbes nii käima, et piiripunktis saad nö. 7-päevase transiitviisa, mida on võimalik pealinnas soovi korral pikendada. Võib-olla see ongi seesama tempel. Eks siis hiljem pealinnas või maalt lahkudes selgineb. Selle piiripunkti kaudu suurt liikust ei toimu, logiraamatu alusel tundub, et kuni paar autot päevas. Peamiselt kohalikud jalakäijad.

Togo kui prantsuskeelne maa üllatas hoobilt taas massiliste kaduu-hõigetega, ehk siis Tere! asemel käratatakse mööda sõitvale turistile Kaduu! :) Täitsa huvitaks, kust on selline massiline kaduu küsimine tekkinud – lugesin kuskilt, et kunagi Paris-Dakar ralli ajal loopisid välismaalased mööda sõites auto aknast oma sponsorite reklaamnänni välja, kohalikele krabada. Võib-olla siis sellest räägitakse siiamaani legende?

Aga veel tagasi Ghana juurde – teekond kujunes selliseks, kokku ca 2300 km. Üleval see konks on Mole rahvuspargi katkine tee, kus pidin tagasi pöörama ja suure ringi tegema.

Veel tähelepanekuid:

Ghana kooliealistel tüdrukutel on kõigil hästi lühike “poisipea” soeng, ehk siis paljud tüdrukud näevad väga sarnased välja (eriti veel koolivormis, mis tundub ka kohustuslik olema). Otsi välja Halle Berry pilt, kui tal poisipea oli (või on praegugi?) – sellised nad ongi. Armsad, võiks öelda (muidugi mitte kõik, aga paljud).

Ghana politsei on olnud imelik. Üleval pool ja keskel küsiti mitmel korral “leiba”. Umbes nii, et kus mu leib on, sa ju tõid mulle leiba? Samas nii nõudlik ükski polnud, et poleks midagi andmata minema pääsenud.
Pealinnas üks jorss üritas mulle pähe määrida, et ma poleks tohtinud sõita ühelt tänavalt teisele, kuna sealt tänavalt pidavat tohtima sõita ainult parklasse, kuigi mingit keelavat märki polnud. Oli küll märk, et siit saab parklasse, aga polnud märki, et ei tohiks edasi sõita. Siis mees üritas mulle pähe määrida, et see parklamärk tähendavatki seda, et edasi ei tohtivat sõita, ainult parklasse. Ma muidugi ei andnud järele, kuna see oli idiootne nõue ja mees sai vist sellest ise ka aru ning ronis mu autost välja (oli teine ennast diskussiooni ajaks kõrvalistmele sättinud ja üritas rääkida umbes sellist juttu, et hakkame nüüd jaoskonda sõitma, ta tee peal mõtleb, kas teha trahvi või mitte (mille peale mina muidugi vastu, et mees, pea nüüd hoogu, läheme vaatame need märgid ilusti koos ennem üle)).
Täna juhtus umbes samal tasemel asi, kui üks jorss vaatas mu Eesti juhiloa tagakülge, kus on juhiloa kategooriad ja nende juures pisikesed autode kujutised, ehk siis B juures sõiduauto kujutis, C juures veoauto kujutis jne. Tüüp näitas sõiduauto kujutisele ja väitis, et ma ei tohi selle loaga oma autoga sõita, kuna see pole sõiduauto – profiil ei vasta pildil olevale sõiduauto kujutisele, olevat lubatust suurem. Ütlesin tüübile, et mida ta ajab, need pildid on ainult illustratiivsed ja vaja on süveneda B-kategooria kirjeldusse, mille peale ta küsis, et kas ma üritan õpetada Ghana politseinikku oma tööd tegema. Ma (jõhkard) muidugi vastasin jaatavalt, mis vist teda ehmatas, igal juhul andis ta mu loa tagasi. Üritas küll veel nokkida Burkinas välja antud kindlustuse peale, aga kuna see on tegelikult Ghanas ka kehtiv, siis lasi mul minna.
Üks politseinik väitis mulle ühel õhtul, et välismaa numbrimärgiga autoga ei tohi pärast kella 18.00-i sõita (ehk miks ma sinna samasse nende juurde ööbima ei jää (ehk äkki saab välismaalase käest midagi))...

‹  Accra ja ennem  /  Sisukord  /  Pealkirjade panemine on keeruline ›