Kesk-Aasia 2008 › Kirgiisias on head vaated (Kõrgõzstan)

Kirgiisias on head vaated (Kõrgõzstan)

Kirgiisi raha on som, kurss on hetkel umbes 1 EUR ~ 54 somi ja 1 USD ~ 34 somi. Ise arvutan hindu ymmarguselt 100 somi ~ 35 EEK. Algselt arvasin, et mynte polegi aga siiski on veel m6ned myndid ka olemas, kuigi raha on nii devalveerunud, et reaalselt neid eriti ei kasutata.

Kirgiisias maastik kohe muutus ka, rohelisemaks. Suur osa Kirgiisiast asub ma"gedes, maa keskmine k6rgus merepinnast on 2750 m. Ma"gede vahel elavad suviti jurtades liikuva eluviisiga karjakasvatajad ja nende loomakarjad (kitsed, lambad ja hobused) on ma"ed ilusti yhtlaselt puhtaks so"o"nud, nagu oleks niidetud. Mitte kaugel piirist yllatas mingist biosfa"a"rist la"bi s6itmise maks, mis on va"lismaalaste puhul 500 som s6iduki kohta (olenemata suurusest, ehk siis suur buss ja mootorratas on v6rdsustatud).

Yhe va"ikese tee a"a"res v6tsid 2 venelasest ra"ndmesinikku mu rajalt maha, tee joomiseks. Neid mesitarudega treilereid on piirkonniti ysna palju na"ha. Pidi va"ga kehv meeaasta olema, mett eriti pole. Kuu aega on p6ud olnud ja enne seda sadas palju.

Ryypasime vaikselt teed ja peksime keelt (nii palju kui mu minimalistlik vene keel v6imaldab), kui vaatan oma motika tagumist kummi ja see tundus kuidagi tyhi. Ytlen tyypidele, et kumm on nagu tyhi, la"hen vaatan, mis va"rk on. Nemad muidugi, et ennem s66me ja joome, pa"rast uurime. :) Tyybid olid vaikselt pa"eva peale veidi viina ka v6tnud ja nyyd kylaline majas, tuli asja edasi lahendada (kylalise auks muidugi).

Tagumine kumm oligi tyhi, la"hemal uurimisel selgus, et hobuse kabjaraua nael oli otsapidi sees. Ega midagi, tuli a"ra parandada. Tyybid Valera (vana merekaru) ja Volodja (kunagine mehaanik) muidugi ka kohe pakkusid ennast appi, teeme k6ik koos (kerge promill oli juba sees). Siin nad siis poseerivad symboolselt naela kummist va"lja t6mbamist. :) Siselohv sai a"ra lapitud, v6ttis kyll suht kaua aega, ma ei tahtnud neid asjale ligi lasta kuna nad polnud harjunud “saksa kvaliteediga” t66d tegema—pidevalt imestasid, kui ma puhastasin siit ja sealt, et mingit mustust rehvi sisse ei ja"a"ks ja lohvi ilusti a"ra talgitasin jms. Siin kandis tehakse t66d suht perversselt, pole ime, et siselohvid kogu aeg purunevad autodel. Imestasid, kuidas ma 10000 km ilma lappimata siia s6itsin. :) Tyypidele valmistas nalja uus s6na mille ma (nagu tuleb va"lja ise) tuletasin—“urinirovat”—ehk “urineerida”, “gde urinirovat?”. Tundub nagu loogiline aga vene keeles vist sellist asja tegelikult pole v6i nad polnud sellest ennem kuulnud… :) Kuna oli juba ha"mar, siis nad majutasid mind k6rval asuvasse treilerisse (mille omanik oli a"ra) unele. Lubasid sellele hiljem o"elda, et tema voodis magas fashist, Eestist. .. :)

Tegin kohaliku soovitusel k6rvalep6ike Inylcheki ja suuremate ma"gede poole. Maastik la"ks t6esti kenaks…

Siin juba k6rgemal ma"gedes. Kaks oranzi tompu on turistid jalgratastel. Kirgiisias on yldiselt palju turiste, peamiselt niisama seljakottidega (ma"gedes) matkamas v6i siis jalgratastega.

S6itsin va"lja Chong-Ashuu ma"ekurule (3822m), ehk siis senine k6rgeim koht. Veidi oli na"ha lund ja temperatuur kuskil 6 kraadi juures. S6itsin veidi edasi ka, Inylcheki poole, kuid sealt on juba vaja luba piiritsoonis viibimiseks. Sealt ida poole ja"a"vad ka paar yle 7000-meetrist tippu. Tahtsin proovida kuidas motikas sellises k6rguses h6reda 6huga liigub ja 6nneks ma"rkimisva"a"rseid probleeme pole. J6udu on kyll va"hem aga kartsin hullemat. Pesin 6hufiltri ka a"ra ning 6litasin va"hese EP 6liga, laseb rohkem 6hku la"bi.

Veel yks kaader samalt teelt, tagasi tulles.

Karakoli la"histel ka selline koht nagu Altyn Arashan - tervislikud kuumaveeallikad. Tee sinna on aga kehv (kuid super lahe) 4x4 rada Arashani j6e a"a"res (16 km). Lonely Planeti kaart na"itab nagu la"heks sinna ka yks suurem tee, ida poolt ringiga aga reaalselt see pole s6idetav (jalgsi saab).

Tee la"heb yle ma"kuru, mis ka mingi 2500+ meetrit. Finaal on ysna t6sine, linnamaasturiga siia asja pole (kohalikud s6idavad UAZiga). Kuna oli just vihma sadanud ja libe siis ise ka ei saanud sealt yles, ja"in la"hedusse 66bima. Hommikul muidugi leidsin alternatiivse ymbers6idu, mis polnud nii kivine.

Hmm, kui m6ni arvab, et ma p6hiliselt hotellides 66bin, siis ta eksib.;) Samas kynka taga, kus telk, on all sygav org Arashani j6ega. Muide, siin ymbruses on lumeleoparde. Uurisin ka silmapiiri aga ei na"inud. 66sel oli temperatuur 5 kraadi.

Ja lilli on ma"gedes. Stepis polnud eriti midagi aga siin kohati l6hnab ha"sti.

See peaks olema jakk—nagu lehm aga va"iksem ja turskem, rohkem maadleja tyypi. Lihtsalt karvane lehm. Yritas vargsi yht koormarihma nahka pista…

Altyn Arashani kuurort ise na"eb va"lja selline. Selles esiplaanil olevas kuuris saab v6tta kuuma mineraalvee vanni (200 somi).

Siin betoonist vann ka na"ha. Mitu kabiini, nagu saunad. Pa"ris lahe veidi aega sellises liguneda, eriti kui pole na"dal aega *korralikult* pesnud… ;)

Kui pa"rast vanni pingil l66gastusin siis yks kohalik vanake kutsus enda juurde teed jooma. Ta oli olnud siin 30 aastat metsnik, nyyd pensionil (pension 900 somi). Oli lumeleoparde pyydnud ja mis veel. Leoparde olevat, aga suvel on nad k6rgemal ma"gedes, kus on lund. Talvel tulevad madalamale ka. Tyybil oli voodi all 2 Marco Polo lamba sarve (pakkus myya), neid haruldasi lambaid olevat ka siin olnud. Tegu nagu polegi lambaga, Wikipedia andmetel leitud pikimad sarved on 191 cm pikad piigid. Tajikistanis on neid rohkem.

Lahedalt konarlikult tripilt terve nahaga tagasi ja Karakolis. Karakolis otsisin miilitsa yles kuna va"lismaalased peavad ennast registreerima. Ma pole sellest kirjutanudki aga Kasahstanis oli ka nii ja siin kandis igal maal. 3 pa"eva jooksul peab ennast miilitsas registreerima, Kirgiisias (Kasahhis 5 pa"eva). Siis saab passi vastava templi. Siin tuli registreerimise eest maksta 100 somi aga selleks tuli minna panka ja teha ylekanne, miilitsas koha peal maksta ei saa. Tundub, et meetmed korruptsiooni vastu aga teeb asjaajamise tylikaks.

Miilitsa ees oli autahvel ka, kriminaalidega. Mulle meeldib eriti see mees all paremal—kui teised on vagurad pa"ttjoodikud, siis see mees lahedalt muigab ja on arvatavasti reaalne kriminaal… :)

Veel Karakolist kaader. Va"ike linalakk vene poiss lunis, et ma talle ja"a"tist ostaksin (ise s6in parajasti). V6i siis va"hemalt ampsu. Ma muidugi vihjasin talle, et tal on mahl, mul ja"a"tis. ;) Aga ta"helepanu t6mbas hoopis see ehitus tagaplaanil. Huvitaval keevitatud torukarkassil maja, seinad puust ja siis plastaknad.

Edasi Issyk-Koli ja"rve p6hjakalda poole. Siin hetk va"ikelinnas Typ—tundub, et president au sees siingi, Kirgiisias. ;)

M6nel pool teede a"a"res on lahedad veev6tukohad…

Oh, rannas! Natuke kaugemalt suure tee pealt ei paista Issyk-Koli ja"rv mingi eriline asi olema, et seda nii palju promoda. Kuskil Chong-Oroktu kandis keerasin suurelt teelt a"ra ta"itsa suva kohas ja leidsin ennast va"ga lahedast va"ikesest rannast (maksta 20 somi).

Kohapeal s6brunesin venelastest hambaarstide perega—Aleksander, Aleksandra ja tytar Natali k6ik hambaarstid. Muidugi kohe kutsuti mind ka piknikule, kingiti teedekaart ja mis k6ik veel. Pereisa tegi juba plaane, kuhu me koos edasi matkame (nad olid 3-pa"evasel puhkusel). Ausalt 6eldes on see kohalike venelaste kylalislahkus veidi k6hedust tekitav, eriti mulle, kes ma olen suhteliselt inimp6lgur…

Siin veel vanaema lapselapsega. Lapselapsed olevat armsamad kui omad lapsed. Poeg neil ka minu vanune, fyysik (?), ka naist ei olevat nagu mulgi. Kuhu see maailm kyll niimoodi j6uab, ah? ;)

Astusin seal rannas omale mingi ja"medama akaatsiaokka sentimeetri sygavuselt kanda. La"bi ime paranes see paari p"eva pa"rast a"ra ja suuremat jama ei tulnud.

Na"gin reisi esimest madu ka siinsamas rahha la"heduses. Va"iksemat sorti rohekas tegelane…

* * *

Kirgiisia elu on suht perses. Siinne infrastruktuur on NL-i pa"rand ja pa"rast seda on see veel vaikselt edasi lagunenud. Enamik kaupu tuleb importida, enda to"o"stust suurt pole. Uusi ehitisi ja renoveerimist on va"ga va"he. Kuigi prygi on va"hem na"ha kui Kasahhis, siis igasuguseid umbe kasvanud parke ja ausambaid ja va"rke on palju. Maal pidavat palk olema suurusja"rgus 1000 somi, mis on mingi 30 dollarit. Noored la"hevad maalt a"ra pealinna v6i Kasahstani “ehitajateks” (tuttav, eh?). Eeloleval talvel pidavat tulema elektrikatkestused, kuna raha pole. Kohalikud venelased kiruvad kirgiise, et need ei oska midagi teha. Kui asjad kirgiisidele pa"rast iseseisvust yle anti, on k6ik vaikselt alla kainud. Poliitikat aetakse suguv6sa baasil jne, ehk siis tutvuste kaudu, mitte ajumahu ja"rgi. Toit (hea) odavam kui Kasahstanis. Samas riigil oleks potensiaali k6vasti, lihtsalt ei osata seda a"ra kasutada. Fantastiline loodus ja va"rk, turism. Inimesed lihtsalt ei oska, ei osata isegi teha korralikke silte, mis viitaksid mingile teenusele, et v66rad saaks ka raha sisse tuua. Suht kurb va"rk selles m6ttes…

* * *

Siin on tuntud huvi, et ma v6iksin reisivarustust tutvustada. Miks mitte, ma ise ka heade, huvitavate ja kasulike asjade fa"nn, loen alati huviga teiste varustuse kohta. Alustame tutvustamist siis sellise asjaga, nagu TEA Mini Vene-Eesti-Vene s6naraamat. ;)

Ma ei tea, kaua need mini-formaadis s6nastikud on turul olnud, igal juhul paar aastat tagasi veel ma neid ei na"inud. Va"iksem mini-formaat sisaldab samad s6nad kui see tavaline “poolik tellis”, olles ise ha"sti va"ike ja kerge. Kasutusel ime6huke “piiblipaber”, raamatus 670 lehekylge. Kui tavalist pooliku tellise formaadis s6nastikku ei viitsi kaasas tassida, siis selline supermini formaat on t6esti abiks reisil. Saadaval ka Hispaani, Prantsuse jm keelte jaoks. Ta"nud TEA kirjastusele, kes on a"ra tabanud, et tavaline pooliku tellise suurune variant on ebapraktiline—koduseks kasutamiseks pigem va"ike ja reisil pigem suur.

‹  Liigume vaikselt Kirgiisia poole, eks? Lisaks rappetomp ja skorpion (Kasahstan)  /  Sisukord  /  Issyk-Kol, suitsuheeringas, Barskooni taga jms (Kõrgõzstan) ›

TÄHELEPANU! Siinset infot ei maksa võtta 100-protsendilise tõena. Tegu on minu arvamuste ja tõlgendustega, mis võivad põhineda kolmandate inimeste väidetel ja kontrollimata faktidel. Aeg-ajalt (loe "suhteliselt tihti") saan ma millestki valesti aru ka, või tegelen lihtsalt soovmõtlemisega ja võin seda väärarusaama siin edasi levitada kui fakti. Pane see endale kõrvataha ja palun mitte seda materjali kasutada referaatide ja muude sääraste asjade koostamisel -- selleks on olemas teatmeteosed.