05.03.2006
Asukoht: Mali, Teel Djenne poole
Koordinaadid: 12.97083, -4.89700
Teekond: 15920 km

Ühe skämmi anatoomia

Bamakos langesin ühe oma ala hästi tundva scammer‘i ehk petturi ohvriks. Skeem oli umbes selline, et tutvud tänaval suva tüübiga, räägid maast ja ilmast—tundub üllatavalt normaalne tüüp teiste ligi ujuvate tegelastega võrreldes. Räägib, et teevad bändi, käinud paaril korral ka Euroopas mingitel väiksematel üritustel, mängib aafrika trumme ja kitarri, praegu saatis ühe tuttavaga trummid Šveitsi, seal saab nende eest päris head raha, tuttav saadab selle siis Western Union’i vahendusel talle (Western Union’i kontoreid on siin üllatavalt palju). Hea niimoodi natuke teenida. Sättisin ennast juba minema, tüüp mainib, et ta on ka minemas samas suunas Western Union’i kontorisse raha välja võtma. Okei, miks mitte siis koos minna. Üks kontor on kinni ja teine on ka kinni. Tee peal räägib tüüp üht-teist huvitavat kohalikust eluolust, tundub üsna normaalse maailmavaatega. Tagatipuks teab isegi mis asi on Eesti. Teeb mulle ühe kilekotis jääga mahlajoogi välja (odav, aga kaval liigutus). Tee peal annab kerjusele raha. Ehk siis ei tundu nagu mingi tüüpiline “kaan”, kes tahab välismaalase sõber olla, et see talle üht ja teist ostaks. Siis aga ühest Western Union’i kontorist väljudes jääb mulje, et siit ta saaks kohe raha kätte aga kurat, selle saamiseks on ju vaja teada salasõna ja mingit salanumbrit, mille saatja määrab. Ta peab selle numbrikombinatsiooni küsima raha saatjalt, ehk siis helistama Šveitsi, nüüdseks selgunud, et sõbratarile. Et lähme helistame, siinsamas nurga peal on cabina, ehk siis telefoniteenus (helistad ja siis maksad telefoniomanikule). Läheme sinna, tüüp helistabki, mina ootan. Kellegagi ta (nagu) räägib, mitu minutit, kirjutab midagi paberile ja siis ütleb, et mina maksku kõne ära (7200 CFA), tal praegu pole raha aga kohe saab oma kätte siis maksab tagasi. Kahtlane värk aga tüüp on ennast positiivsest küljest näidanud ja miks mitte siis teda aidata. Annan raha telefoniomanikule. Juba telefoni juurest kümme sammu eemal, siis tüüp järsku ärkab, et nagu oleks midagi maha unustanud sinna telefonimehe juurde. Läheb tagasi midagi võtma. Nüüd siis mul ka tõsisem äratus, et midagi on teoksil. Kuigi mul väike kahtlus juba algusest peale sees, põhimõtteliselt iga turistile ligi ujuva tüübi korral, siis nüüd nagu kellad tõsisemalt löövad. Millegipärast koitis mulle, et tüüp võttis telefonimehe käest (minu) raha, ehk siis lihtsalt petsid telefonimehega kahasse mu käest raha välja ja tegelikult ta ei helistanudki. Aga ma võisin ainult oletada, sest ma konkreetset tehingut ei näinud. Tüüp tuli tagasi, ma muidugi muigasin, et "this looks like a scam?", mille peale ta tegi suured silmad, nagu ei mõistaks sõna scam tähendust—muidu rääkis üllatavalt hästi inglise keelt. Kuna ma 100% pettuses kindel polnud, siis oli lootus ikka raha tagasi saada, ehk tuli leida Western Union’i kontor.

Enivei, tunnid olid läinud, mul oli vaja minna rätsepa juurde, olin hommikul lasknud endale õmmelda kerged “aafrika püksid”, mis peaks nüüdseks valmis olema. Peaaegu rätsepakontori ees, tuleb mingi pikajuukseline valge tüüp vastu, osutub selle minu uue tuttava sõbraks – olevat Prantsusmaalt ja temaga ta teeb koos bändi. Mingu ma üles rätsepa juurde, ta räägib veidi sõbraga ja tuleb mulle järgi. Ahh, mul nüüdseks juba kopp ees, olin leppimas oma kaotusega ja arvatavasti ma seda tüüpi enam ei näe. Läksin minema rätsepa juurde.

Rätsep osutus parajaks soss-sepaks, püksid jalga ei läinud – üks säär oli mingi 5 cm teisest kitsam. Aga Aafrika mees teab kuidas asja parandada, lõikas (mitte ei harutanud) püksid uuesti lahti ja lisas puudu oleva osa. Ikka polnud hea. Üllatuslikul kombel ilmus välja mu päevasõber, keda ma ei lootnudki enam näha – just arutasin omaette, et “hea päev”, lisaks rahale tuleb pükste osa ka korstnasse kirjutada. :) Tüübi ilmumine muidugi lisas lootust, et äkki isegi saab temalt raha. Seda ta ise ka kinnitas, ütles, et peab kähku tegema ja takso võtma, siis jõuab veel ühte Western Union’i kontorisse. Jäi mulje nagu ta tahaks taksoraha aga seda ma talle ütlesin kohe ära, et mingit raha minu käest enam ei saa. Seepeale ta väitis, et kõik on ok, ta on umbes poole tunni pärast tagasi, oodaku ma siin rätsepa juures. Rätsepa juures läkski veel aega, kokku sai veel 4 korda pükse jalga proovitud, vööst kokku ja lahti pingutatud ning kääridega siit-sealt kohendatud. Lõpuks võtsin töö vastu, kuigi tegelikult oli mu pettumus üsna suur, sest olin ette kujutanud, et mu turult ostetud ilusast käsitsi värvitud riidest saan head püksid (5000 riie ja 5000 õmblemine). ;) Ootasin ligi tunnikese aga tüüp tagasi ei tulnud. Mis seal ikka, asusin koduteele. Samas üllatuslikult ilmus tüüp kuskil rahvamassis mu kõrvale, jäi mulje, et rahaasjad on kombes, kohe-kohe maksab mulle ära. Uuris, kuidas püksid on—jäi rahule vastusega, et hea riie rikutud Aafrika Rätsepa poolt. Kuna tüüp oli tagasi ilmunud, siis see süvendas usku, et äkki ikka saabki raha tagasi. :) Samas oli tal uus idee, et kohe varsti, õhtul, on muuseumi juures suur perfoomants ja kontsert, läheks sinna. Kuna mingist kontserdist oli mulle päeval keegi veel hämanud, siis isegi tundus võimalik. Läksime mu öömaja juurde (väike räpane kämping kirikuaias), panin oma asjad sinna ära ja siis sättisime tänava äärde sööma – kuskus ja kana. Söögi ajal, kui mina üritasin lusikaga saledat kana nokkida, pani mu värske sõber päevale naela lausega, et "We, in Africa, eat with hands!", haukas peotäie putru ja toppis suhu. :) Üldse see tüüp tundus kohati päris muhe, seepärast mul siiski püsis lootus, et ta siiski maksab raha tagasi. Killud pandud, hüppas ta püsti ja läks eemale ühe tänaval mingit kraami müüva tüübi juurde, kes nagu oleks ta tuttav. Tuleb tagasi, ütleb, et anna talle kaks 5000-ndest raha, ta vahetab kümnetuhandese lahti ja siis saab tagasi maksta mulle. Igatahes jäi mulle mulje, et ta saab kohe mulle tagasi maksta kui annan 2 viietuhandest. :) Need ma talle andsin, tüüp jalutas taas selle mehe juurde, tuli tagasi, küsis kas oleme söömise lõpetanud, jah, ma maksin ära 1000 raha kahe eest, ta muidugi ütles, et maksab kohe tagasi ja astusime minema. Nüüd, kus juba 17200 CFA-d oli tema käes, hakkasid asjad eriti venima – tüüp väitis, et tal on raha aga mulle maksmisega ta viivitas, ütles, et mida ma põen kogu aeg raha pärast, võta rahulikumalt, raha pole elus kõige tähtsam (psühholoogiliselt väga kaval liigutus).

Ma muidugi hakkasin kahtlema selles kontserdis, eriti minna selle tüübiga, seega ütlesin talle ära. Pakkusin, et teeks siinsamas mõne õlle (polegi veel siin Aafrikas rüübanud) aga ta ütles, et läheb ikka kontserdile, ehk otsib mu pärast öömaja juurest üles. Ma ikka rõhutasin, et ärgu rahaasju unustagu, kui mind öömajas pole, jätku raha sinna valvuri kätte. Samas kõik värk tundus kahtlane, kuna see maksmise edasi lükkamine oli väga imelik, seega ega ma tegelikult enam ei lootnudki mingit raha saada.

Järgmise päeva lõunaks polnud keegi nägu näidanud, seega lugesin ürituse lõppenuks. Samas üllatuslikult nägin sama tüüpi õhtupoolikul uuesti, kui ta linna peal taas lambist mu kõrvale ilmus. Esimese asjana väitis, et tuli just mu kämpingu juurest, käinud mind otsimas, et raha anda. Ok, kas jätsid raha valvuri kätte. Ei? Ok, siis maksa kohe praegu ära. Tüüp muidugi hakkas ajama oma tüüpilist jura, et mida sa põed kogu aeg selle raha pärast, küll ma kohe maksan, läheme edasi. Mul oli ta veiderdamisest juba siiber, ütlesin konkreetselt, et maksku kohe ära, või kadugu minema.  Tüüp tegi pettunud näo, ajas käe taskusse ja andis mulle 10000-se raha. Toppisin selle taskusse, küsisin, kus on ülejäänud 7200, mille peale ta tahtis mu käest saada veel 3000 raha, kuna tal olevat 10000-ndene. Ma nõudsin, et kohe siinsamas anna 10000 mu kätte aga millegipärast ta keeldus. Ega nüüd muud enam üle ei jäänud, jalutasin lihtsalt minema, tunnistades 7200 CFA kaotust ja samas rõõmustades, et vähemalt see 10000, mis ma talle lolli peaga andsin, sain tagasi.

Bensujaamas järgmisel päeval makstes selgus, et see 10000-ndene, mis tüüp mulle tagasi andis, oli valeraha. Ja arvatavasti üritas ta minult seda 3000-ndet veel kätte saada, et teist võltskümnetuhandelist asemele sokutada.

Leia 10 erinevust. :) Asi on tindiprinteril tehtud—kui lähemalt uurima hakata, siis muidugi ilmsete võltsimistunnustega aga tüüpilise tehingu juures, kus rahatähti ei kontrolli, võib kahe silma vahele jääda. Isegi hologramm on võltsitud, kuigi kehvalt ja vesimärgi kohal on sarnane kujutis peale trükitud arvatavasti UV värviga, ehk siis vastava lambi all helendab.

‹  I play drums  /  Sisukord  /  Helga 100 ›