Asukoht: Euroopa, Prantsusmaa
Teekond: 4863 km
Prantsus
Nii, nyyd vaike ylevaade, mis on toimunud.
Hommik Berliinis üllatas paksu lumega. Eriti muidugi kohalikke, sest tänavad olid lumest lahti lükkamata ja mitmedki M-cedese sedaanid sõitsid külg ees, rattad all ringi käimas.
Berliini “ärikataloogist” (ma jobu muidugi küsisin hotellis phone book‘i aga on ju yellow pages) leidsin mõned Land Rover’iga tegelejad ja Royal Cars tundus olema selline, koht, kust ma võiks saada uue tulede lüliti. Võttis aega, mis võttis, aga suutsin nad üles leida ja minu üllatuseks oli neil väga palju Land Roveri kraami (kohe päris väiksemat sorti ladu), kaasa arvatud minu soovitud lüliti ja tagavaraks võtsin veel 2 “pooltelje õlitihendit” (hea jumal, ma ei teagi juppide eestikeelseid nimetusi), mis olin unustanud kodus varuks tellida. Lüliti hind on muidugi, hmmm, “soodne”, aga nüüd on ta vähemalt olemas ning korralik ja soojade maade saabudes panen külge. Muidugi paneb muigama see, kuis väga lihtsate originaaljuppide eest küsivad tootjad müstilisi summasid.
Lääne-Euroopas ringi liikudes jääb kohe silma, kui palju on igasuguseid teiste rasside esindajaid liikvel. Prantsusmaal kuidagi hakkas eriti silma, poes suured “kitlites” perekonnad ja “lokaalsed preestrid” kaupa valimas. Ja neid oli ikka kohe palju. Palju. Ja mul tuli selline paha (?) mõte, et ma küll ei tahaks sellist pilti näha Eestis. Okei, ma pole omast arust mingi rassist ega midagi (ise lähen Aafrikasse :P), aga no ma tõesti ei tahaks sellist asja hakata Eestis nägema. Eesti peaks tugevalt piirama igasugust sisserännet ja tööjõu importi, et oma identiteeti säilitada. Skype’i tüübid, pange kõrva taha - pole mõtet kuskilt Indiast hakata famiile sisse tooma, las teevad seal koha peal, offshore skeemi abil (kui neid väga vaja on). Minus vist siiski hakkavad rassismi ilmingud esile tõusma. :)
Üldiselt see läbi Euroopa sõit suurtel magistraalidel on mu meelest jube igav tegevus. Kuigi tee läheb ümber linnade ja teoorias peaks nagu olema suur ajavõit, siis roolis olles kilomeetrid lausa venivad.
Ega kiirteelt ei saagi kuhugi “põõsasse” maha keerata kui tuju tuleb ja te äärde seisma jäämisega ka probleeme, va. puhkekohtades. Seega mu meelest üsna ahistav keskkond. Siin näha silt ühe teeäärse puhkekoha juures, mis hoiatab röövlindude (või pigem röövellike?) eest, kes kujutavad ohtu ka inimeste varale. Ehk siis harakad, va kulla ja karra himustajad. Ma arvasin, et see on legend? Hea lastelastele rääkida, kui nad vaikselt, kuid hirmust värisedes tuttu jäävad… :)
Tee ääres olevate hotellide hinnad algavad üldiselt kuskil €40-50. Mõni Etap või F1 on veits ehk odavam, kuid ega neid palju pole. Poolas näiteks sai umbes €20 eest. Ega ma üle selle eriti ei taha öömaja eest maksta ka, suht raha raiskamine. Järgmine päev oled nagunii unustanud, kus magasid (eriti käib hotellide kohta). :P Seega siis tuleb vatid selga tõmmata ja kuskil bensujaama parklas telk lahti kruttida. Ah soo, see oli vist juhuslikult vana aasta õhtu. Võtsin ka aegsasti 0,35 (odavapoolset) Bodeaux‘i ligi aga ainult maitsesin paar lonksu - mis ikka üksi rüübata. Kõrval oleva Saksa rekka mehed lasid paar raketti ja kuskil taustal käis mingi araablaste melu, kes tümpsu saatel autoga mööda parklat tiirutasid.
Prantsuse (poolsäästu)turisti eine. Aga kuradi hea juust oli (see lõigatud). Võtsin poest mingit juhuslikku… Juustu on Prantsusmaal palju, seda tasuks kohe veits rohkem uurida…
Prantsusmaal läks ilm väga kehvaks, suurtel autodel keelati kiirteel sõitmine. Sadas paksu lörtsi ja juhid, kes päeval kimasid 140-ga, võtsid nüüd 40-ne peale.