21.06.2006
Asukoht: Euroopa, Eesti

Poste controle zoo sanitaire

Raadios rääkis mõne aja eest Hillar Palamets, mis peaks tähendama seda, et pikk lennureis läks (seekord veel) õnneks (ja onu on nädalaks-pooleteiseks taas kodumail liikvel). Ja ei ole üldse mingit pikalt ära olemise, ära tulemise tunnet, tegelikult pigem see Aafrika-värk on vist nagu uni (või midagi)...

Ma nüüd kodumail sain esmakordselt siia üles pandud piltidele korralikuma monitoriga pilgu peale visata ja need on ju kohati liiga värvilised!? Sülearvuti LCD peal nagu polnud nii ülekirkad. Tuleb kaameras saturation‘i maha keerata. Keegi oleks võinud mind ju sellest teavitada (aga ei midagi)?

Aga Kongo üritas valgelt mehelt veel ennem lahkumist viimast võtta, kui lehmalauta meenutavas (ajutises) lennujaamahoones pidin oma kandekoti asetama pikale vineerist lauale, kontrolliks. Ametnik avas kotiluku ja ilma sisse vaatamata ütles konkreetselt—"You pay." Tohohh! Ütlesin, et pole vaja maksta, mul pole nagu mingit keelatud värki kaasas. Okei, siis uurime koti läbi, öeldi selle peale. 3 meest ja naine asusid uurima, et mis mul kotis on. See kott oli peamiselt täis nö. suveniire, ehk siis mõned maskid, puust kujud jms, mis ma olin reisi jooksul kokku ahnitsenud. Ametnikele see muidugi meeldis, sest nad said mult küsida “antiiksete kunstiesemete väljaveoluba”, mida mul polnud ette näidata. Ega midagi, tuli rahakotti kergendada ja kuigi neile sobis loa asendajaks päris hästi 5000 CFA-d, pidin neile jätma 10000, kuna olin ennem äralendu kõik peenema ära kulutanud (arvates et sellele pole enam rakendust). Tagasi keegi mulle raha muidugi ei andnud, kuigi üllataval kombel sain raha maksmise kohta kviitungi!

Miks mitte, sellega järgmises kohas hea vehkida, võib-olla isegi Euroopas kui vaja, et “tollimaks” on makstud ja kes teab palju neid hagijaid tee peal veel ootamas on! Üllatuslikult oli veel üks üksik tollimees ootamas, kes küsis sularahadeklaratsiooni! Seda mul ka nagu polnud näidata—väitsin talle, et mul polegi eriti enam raha järel, kuna lennukipilet oli kallis! Eks ta ka oleks tahtnud veidi tuge saada aga tundub, et mõni lepib ka sellega, kui “ei” öelda. Selle mehe käes olid tähtsad templid, hea, et ta väga nõudlik polnud. Ja siis veel security, kes kotid põgusalt läbi uuris ja küsis, ega mul juhuslikult pommi kaasas pole. Coca-Cola raha küsis ka. Need tüübid olid noored, sai veits odavat nalja teha (soovitades neil ikkagi vett juua, kuna Coca ajab kõhu punni!) ja pääsesingi läbi, lennuooteruumi. :)

Ooteruumis oli siis aega veidi uurida, et mis kviitung see ikkagi oli, mille sain. Paras irve venis näole, kui lugesin pitsati pealt, et "Poste controle zoo sanitaire", ehk siis kviitung ei kuulu mitte tollile, vaid põllumajandusministeeriumi mingile loomade kontrollimise asutusele. :) Ehk siis see esimene laud, kus tuli raha maksta, polnud üldse toll vaid mingid suva tüübid (võib-olla isegi põllumajandusministreeriumist), õige toll oli see templitega mees. :)

Ooo, Pariis! :)

Pariisis maabudes nägin ka ära selle, mis ootab ees neegrit, kes üritab ilma korrektsete dokumentideta Euroopasse pääseda. Juba ennem peamist passikontrolli, lennukilt tulles, oli politsei eelkontroll ja seal siis ühel meie lennuga Pariisi lennanud tüübil tekkis tõsine jama viisa või passiga (vist võlts värk), mille peale ta hakkas räuskama ja tõuklema, seletas, et tema tuleb Cotonou’st lennukiga ja on nüüd Euroopas. Tüüp muutus üsna agressiivseks, vehkis juba rusikatega ja polnud nõus arreteerimisega, mille peale läks suuremaks rabelemiseks, mis lõppes sellega, et 4 noort prantsuse politseinikku surusid meeleheitlikult rabeleva neegri konkreetselt näoli maha, panid käed raudu ja tõukasid üsna jõhkralt kuhugi tagaruumi…

‹  Jeee!  /  Sisukord  /  Welcome to Estonia! ›