Asukoht: Ghana, ~ Elmina
Teekond: 20841 km
Kraadiklaas: 34°C

My money!?

08.04.2006

Busua – Elmina

Tükike Elmina’t, taustal paistmas valge Elmina kindlus, mis väidetavalt vanim säilinud Eurooplaste ehitis Aafrikas (paar aastat ennem 1500-t). Ehk siis vanal ajal purjetasid siia maadeavastajad mehed Portugalist ja ehitasid mere äärde oma baasid, mille kaudu siin kohalikega äri ajada (kuld, elevandiluu, orjad jms., vastu anti viina, relvi ja pudi-padi). Ghana rannikul on neid vanu koloniaalkindluseid säilinud umbes kolmkümmend. Olen nüüd nelja näinud ja ei tekitanud need minus sellist entusiasmi, nagu võib mõnest kohast lugeda (kuigi mulle üldiselt kindlused meeldivad). Mitmed on mu meelest üle restaureeritud, ehk siis nagu oleks uusehitised ja pole üldse vanaaegset fiilingut. Seesama Elmina kindlus näeb päris hea välja, aga seest on praktiliselt tühi, muuseumi ega sellist asja pole (üks ruum piltide ja infoga). Sellegipoolest peab välismaalane loovutama sissepääsuks 70000 C (100+ krooni, piletit ei antud). Kindluste juurde muidugi räägitakse kurba juttu orjakaubandusest ja võid näha pimedaid kambreid, kus ülikehvades tingimustes elavad ja surnud orjad pidid oma tundi ootama, et purjetada mõne laeva kõhus Ameerikasse või Euroopasse sunnitööle.

Bradt Ghana reisijuhis on päris huvitavat mõtteainet, et orjakaubanduse aegadel paarisaja aasta jooksul veeti Aafrikast orjatööle ehk umbes 20 miljonit parimas füüsilises (ja vaimses) vormis inimest, kaasa arvatud suur osa oskustöölistest. Asemele jäeti relvi ja viina. Arvatavasti on see üks põhjus, miks mõttevaegus ka praegu Aafrikas laialt levinud on, sest ega väetid ja haiged omavahel sigides arvatavasti ei üllita erilisi geeniusi. :S

Siin aga väike illustratsioon, kuidas käib turistide pommimine. Kaks vanemat naisterahvast väljuvad taksost, et kindlusesse minna ja kohe 6 noort jõmmi ligi – kes küsib raha, kes aadressi, kes pakub midagi müüa. Pahatihti jälitatakse üsna jultunult, kuna vanemad inimesed ei ole eriti agressiivsed ja nii peavadki tädid nendest tüütutest tegelastest vabanemiseks neile kas raha andma, midagi ostma vms. Sant kerjus muidugi ei suuda noortega sammu pidada ja peab eemalt vaatama. Samas pole vaja talle eriti sügavalt kaasa tunda, sest kuigi vigane, pole tegu mingi eriliselt siira tegelasega.

Kindluse juures nägin seismas üht (üle poputatud) overland‘imasinat, vist Prantsuse päritolu. Auto peal oli veebilehe aadress ka – http://www.tourduglobe.org – seega kel huvi, uurige, mis elu nemad elavad. Nime järgi nagu oleks ümbermaailmareis käsil…

* * *

Pole mõnda aega anekdoote rääkinud, siin siis on üks (või kaks) elust enesest.

Sõidab turist autoga kuskil Ghana külavahel, vastu longib kolm tegusat noort meest, kes viipavad, et jää seisma. Turist jääbki – no miks mitte paar sõna vahetada, siin nagu suurest turismiveskist veidi eemal, äkki Ghana täna üllatab (kuidagi positiivselt). Jutt eriti ei arene, üks noormees küsib 2000 raha, sest olevat olnud ikka väga kehv päev ja ei midagi. Aga jube nälg on. Turist vaatab, et ei näi nagu eriti näljased tüübid, loeb veidi moraali, et pole hea niimoodi kerjata. Tüüp ikka räägib veel sellest, et tööd pole ja kui kurb on elu, kuid kuna turist ei anna järgi, siis lõpetab oma soigumise, haarab taskust mobiiltelefoni ja küsib "Your number?".

Kõnnib turist Ghana tänaval ja kuuleb kuskil läheduses kedagi hüüdmas: "My friend! My friend!”. Vaatab ringi, näeb ette sirutatud käega poissi, kes nõudlikul ilmel küsib —"My money!?"

Veider on see, et siin üks noor Saksa naisterahvas väitis mulle, et temalt pole Ghanas keegi raha küsinud, ainult aadressi. Ma vist olen mingi sitamagnet (kuigi omast arust olen kõik ja veel teinud selleks, et mitte näida üks).

‹  M6tle ise mingi asjalik pealkiri  /  Sisukord  /  Accra ja ennem ›