Asukoht: Ghana, ~ Bekwai
Koordinaadid: 6.45363, -1.51569
Teekond: 20210 km
Kraadiklaas: 34°C

Kumasi ehk "Flash me!"

04.04.2006

Allpool mõttelist Ghanat põhjaks ja lõunaks jagavat joont muutus nii maastik kui elu päris järsult. Maastik muutus roheliseks ja lopsakaks, kohati isegi troopiliseks džungliks. Ja linnad ning külad, oh üllatust, on siin lõuna pool ka hoopis teised. Ehk siis Ghana põhjaosa oleks nagu hoopis teine riik – kui lõuna pool on tõesti päris hästi arenenud võrreldes eelmiste külastatud maadega, siis põhjaosa on pigem võrreldav Mali ja Burkinaga, eriti väikesed onnkülad suuremast asutusest eemal, kus valitseb samasugune ülim vaesus ja peost suhu vegeteerimine.

Kõige rohkem üllatas mind siin allpool, Kumasi ümbruses, külade vana, suurte kivimajadega koloniaalarhitektuur – väga lahe ja vägisi tekkis koos selle troopilise roheluse ja banaanipuudega tunne, nagu oleks järsku sattunud kuhugi Kesk-Ameerikasse. Suur (ja positiivne) üllatus, ei osanud sellist asja oodatagi.

Aeg-ajalt ennem magama minemist uurin taskulambiga veidi ümbrust ka, et mis asjamehed on ööpimeduse katte all välja ilmunud. Siin näha pisike skorpion, saba arvestamata ehk mingi 3,5 cm pikk. Kui raamatuid uskuda, siis on tüüpiliste skorpionite mürgisus inimeste poolt tugevalt üle paisutatud —skorpioni nõelamine pidavat tegelikkuses olema pigem võrreldav mesilase nõelamisega, ehk siis ära niisama lihtsalt selle kätte ei sure. ;) Valguse peale ta põgenes lehtede alla ja pidin pildistamiseks teda veidi paljastama, mille peale ta natukene ärritus. Ka need suured öised “kihvadega ämblikud” (pidavat olema hoopis hämmalised), kellest oli pilt, on tegelikult arad ja suurema liikumise peale, või kui kogemata kombib mu varbaid, siis kohe põgeneb kiiruga eemale, tajudes ohtu. Nägin öösel ka elavat suurt sajajalgset, seda dušivooliku imitatsiooni, oli teine tumepunane ja käega katsudes nagu oleks olnud plastmassist – mõnus katsuda, võiks isegi öelda, et nunnu! ;)

Kumasi ka üllatas – tegu oli täitsa korraliku ja ilusa linnaga. Saabusin pühapäeval ja kõik tundus pooltühi ja rahulik. Samas esmaspäeval oli asi hoopis teisiti, keskuses palju-palju inimesi ja autosid ning jube äri käis igal pool.

Väike äkkvihm. :) Ghana üllatas peale mitut täitsa kuiva kuud ka vihmaga, mis omakorda tähendab, et siin kandis on palju niiskem (mis omakorda tähendab ebameeldivat higist kleepekat).

Väike draakon puu tagant piilumas – 10 kuni 30 sentimeetri pikkuseid sisalikke on päris palju ringi sagimas. Konkreetne mudel on tumehalli seljaga, kuid oranži pea ja sabaotsaga.

Siin näha turu ümbruse sagimist. Kumasi turg pidavat olema Lääne-Aafrika suurim vabaõhuturg, kus üle 10000-nde müüja pidevalt askeldamas.
Mulle meeldivad selle oranži seeliku ja valge pearätikuga tütarlapse õlavarred – nii kaunid (tahaks puudutada… ja üldse tahaks olla nähtamatu ja teha naistest ilusaid pilte (nendel hetkedel, kui nad ei tea aimatagi ja mil nad on kõige kaunimad)). Tegelikult on Lääne-Aafrikas sellist sitkete kehadega rahvast rohkem, sest näiteks naised teevad palju füüsilist tööd, nagu kaevust ämbriga vee vinnamine, puude raiumine või suure nuiaga uhmris tampimine. Aga mehed ka loomulikult. Naistel on väga sirged rühid, pea peal kraami tassimisest – sellised kookus tegelasi nagu meil pole siin eriti näha (kui mina välja arvata). :)
Pean veel siin pildi juures mainima, et ma olen jätkuvalt üllatunud selle Panasonic LX-1 digiseebika võimekusest – pisike 8-megapiksline kräppsensor suudab läbi hea Leica klaasi teha hämmastavalt nüansirohked, hea värvi ja kontrastiga pildid (ISO 200 ja 400 on samas üsna nutused). Võib-olla digiseebikate tulevik polegi nii tume, kui vahepeal paistis… ;)

Aafrikas on üldse palju igasuguseid naljakaid silte, millest enamus on maalitud – trükitööd ja kilest lõigatud asju, nagu meil tänapäeval tavaks, on vähe.  Need käsitsi tehtud asjad on üsna isikupärased, eriti Mali hiilgas selle poolest. Peaks vist neid veidi rohkem jäädvustama, sest alati mõtlen, et küll hiljem teen, aga… ei midagi.

Kui ma õigesti aru saan, siis peaks silt viitama auto elektriseadmetega kauplevale poekesele. :) Kuna ghanalased on ülimad usufriigid (igas vähegi suuremas lõunapoolses külas on mitu eri kristliku sekti kirikut), siis igasuguseid usuteemalisi ärinimesid, pahatihti tobenaljakaid (a la juuksuritöökoda nimega “Blood of Jesus Rasta Hair"), on palju. Võiks isegi öelda, et need domineerivad. :)

Kumasi ringvaate lõpetab Ghana urbanfläšš – siinmail öeldakse, "Flash me! Flash me!" kui tahetakse, et ma pildistataks. Üldse Ghana inglise keel on veider – kuigi see on ametlikult riigikeel, siis enamik inimesi räägib seda segaselt kui võõrkeelt, sest nad ise veel räägivad omavahel Aafrika keeli ka. Mõnest muidugi ei saa üldse aru… :)

Ghana rahvuslikust köögist paistab fufu – selline taigna moodi sitke pätsike, mis taotakse kahemeetriste nuiadega suures puust uhmris mingitest “juurikatest”. Juurde üsna tšilline light soup. Kõrvale võtab Eesti turist veel naturaalse kalja moodi joogi ehk malta, mis on siin üsna populaarne, kuigi imporditud. (Igal) laual oli veel ka Fairy-laadne nõudepesuvahend, mille otstarve (sööjale) jäi mulle üsna segaseks, kuigi praegu mõtlen, et arvatavasti oli see käte pesemiseks, sest kohalikud söövad (endiselt) otse käega. ;)

* * *

Praeguseks on enam-vähem selgunud, et vist siiski polegi olemas mingit korralikumat Ghana teedekaarti—vähemalt mitte Ghanas. Ega see tegelikult imestama ei panegi, kuigi Rough Guide andis lootust, et nagu oleks…

‹  Ghana internet on imelik  /  Sisukord  /  Riistvaraline (ja muusikaline) probleem ›