Asukoht: Mali, Tegelikult juba Burkina Faso pool
Koordinaadid: 13.69181, -2.57262
Teekond: 17355 km
Kraadiklaas: 35°C

Krdi uksed

17.03.2006

Täna oli mul tõsine dilemma, et mis nende äkkostetud vanade ustega siiski peale hakata. :P Kuigi huvitavad, on nad suureks tüliks ees, suht õrnad ja koju saata ka veidi keeruline. Paras ajuvähk, mis—stressi maandamiseks 5 mangot ja tund aega hiljem—kulmineerus sellega, et ühe ukse jätsin väikese külatee äärde puu najale kirjaga, et kes tahab, võtku omale. Arvatavasti teen ma lollusi ka tulevikus—seda potensiaali tundub veel oma… :)

Aga Maliga on nüüd selleks korraks ühel pool.

Mida öelda? Malist räägitakse valdavalt väga positiivses toonis ja mingil põhjusel peetakse seda Lääne-Aafrika üheks parimaks sihtkohaks. Palju kiidetakse ka inimesi. Võib-olla kogu selle promotsiooni ajel olid mul liiga suured lootused, igal juhul praktiliselt kogu siin viibitud aja jooksul ei olnud mul tunnet, et ma olen Malis—minu ettekujutuste Mali oli järelikult liiga teistmoodi. :) Inglise keeles on hea väljend mixed bag ja minu arvamus Malist ongi just selline.

Burkina Faso viisa (90 päeva) tegin ära juba pealinnas Bamakos. Protseduur oli lihtne, tunni ajaga oli viisa käes. Vaja oli 3 dokumendifotot ja 28000 CFA-d (hind üllatas). Samas, Rough Guide to West Africa sisaldab valet Burkina Faso saatkonna aadressi – saatkond asub tegelikult linna lääneosas, politsei peakontori läheduses.

Kui seni olid Mali sõjaväelased ja ametnikud suutnud ennast tagasi hoida ja polnud kaduud küsinud, siis täna, viimasel päeval, see siiski juhtus ja isegi kahel korral. Viimane intsident oli Kita kontrollpunktis, kus 3-meheline tiim keeldus mulle passi väljumistemplit löömast, sest ma ei soostunud maksma küsitud 3000 CFA-d. Peajorss, kes templiga majandas, ütles konkreetselt, et lööb templi siis passi, kui ma maksan. Kogu nende teooria käis asja ümber, et templivärv on otsas – ei saagi templit lüüa! :P Samas see pealik ütles mulle korduvalt, et mine minema, ilma templita.. Ma ei julgenud minna ilma templita, kuna piirilt (25 km eemal) äkki saadetakse tagasi või siis hakatakse seal omakorda mingit “trahvi” nõudma. Lõpuks 1000 CFA eest lõi peajorss templi passi, väitis umbes nii, et see oli viimane tempel, mis õnnestus olemasoleva templivärviga lüüa ja ta peab oma raha eest uue ostma. :P Ennem mind oli veel paar seltskonda välismaalasi (kellest mingi osa üritab ka lõunasse jõuda), nemad ka kergelt ei pääsenud.

Piir Koro – Ouahigouya suunal taas üllatas, kuna mingisugust asustatud piiri kui sellist ei olnudki – kunagi oli olnud mingi tõkkepuu. Burkina Faso immigratsiooni- ja tolliprotseduurid olid omakorda paarkümmend kilomeetrit eemal, Tiu’s, kus asi kulges kärmelt ja probleemivabalt. Võib-olla olekski ilma Mali väljumistemplita hakkama saanud?

Veel paar vanemat pilti Mali eluolust.

Kaubandustegelased piiramas bussi. Näha on ka mangosid. Kui ma kunagi siin kurtsin, et mangod on toored, siis pealinn Bamako oli sõna otseses mõttes mangodest üle ujutatud ja siin all pool on neid ka saadaval (suured ca 100 CFA/tk). Võimalik, et need on valdavalt pärit näiteks Cote d’Ivoire’st.

Vaade Bamako tänavakaubandusele—keskuses käiski igal pool selline vilgas ja tihe sagimine.

Kiirtoitu pealinna tänavalt – praeliha, õlis praetud banaanid ja salat (500 CFA). Üllatavalt normaalne värk oli maitse poolest aga keskkond arvatavasti ei vasta euronõuetele, kuigi tol korral kõht ei läinudki lahti… :P

‹  Puust tissid ja muudki  /  Sisukord  /  Burkina ›