22.02.2006
Asukoht: Mali, Sansang
Koordinaadid: 14.74026, -11.89800
Teekond: 14362 km
Kraadiklaas: 33°C
Hopsti Malis
Mantis, väike tulnukas. Mantis on väidetavalt lihasööja, toitub pisikestest putukatest. Ekvaatori ja troopilise vööndi lähendes arvatavasti muutub õhtune seltskond mitmekesisemaks (ja suuremaks)... :)
Ma olen Mauritaanias linnades või külades ainult mõne üksiku pildi teinud. Pole nagu olnud erilist viitsimist klõpsida, sest ega siin valgel inimesel kaameraga pole eriti võimalik märkamatuks jääda. Üldse see vaesus ja värk, ei taha nagu inimestele kaameraga näkku hüpata – nagu varastaks nende tagant… Autoga reisimine on pildistamise seisukohast hoopis teine, kui näiteks ühistranspordiga liikudes, kus sa nagu sulad kohalikega kokku – auto vastupidi takistab, oled nagu omas (välismaa) maailmas, kohalikest eraldatud (rikas välismaalane, kes ennast klaasi taha peidab). Ja nii see ei käi, et astud auto uksest välja ja nagu oleksid nüüd hoobilt situatsiooniga kohanenud… ;)
Võtsin mingi 60 rulli slaidifilmi ka kodust kaasa aga täis klõpsitud ainult kaks… Muidugi homme võib-olla on kõik teisiti.... :)
Mali viisa sain ilusti kätte, väga positiivne ja sõbralik värk. Kohati isegi kõhedalt abivalmis oli see tegelane seal saatkonnas—arvasin, et äkki loodab mingi kaduu peale või midagi aga ei, paistis, et nii oligi. Kui passi tagasi andis, siis surus kätt ka, et palju õnne (olete nüüd värske kahe margiga Mali viisa omanik)... :)
Arutasin siin nii ja teisiti, et kuidas teekond võiks edasi kulgeda ja arvatavasti läheb siis umbes nii, et Mali – Burkina Faso – Ghana – Togo – Benin – Nigeeria. Algselt tahtsin Senegali minna ja siis oleks edasi mööda rannikut läbinud mõned vähem käidavad maad aga mõtlesin ja mõtlesin välja, et pole mõtet liiga palju ka ponnistada, sest kõike nagunii korraga ei saa ja siis jääb materjali ka tulevikuks, teise ringi jaoks! :)
Malisse viis (minu) tee Selibabi kaudu. Juba ennem Selibabi’t läks maastik huvitavaks ja nägin esimesi baobabe ehk ahvileivapuid. Baobab on mu meelest üks täielik müstifikatsioon ja ehe Aafrika sünonüüm. Siin pildil vist õitseb küll mingi teine müstifikatsioon-puu, kuigi meenutab nagu väikest baobabi. Värskendav näha selliseid pakatavaid õisi keset pragisevat kuiva.
Mauritaaniast väljumisel Selibabi’s mingit templit passi ei löödud – kui ma õigesti aru sain, siis võib kuni viisa kehtivuse lõpuni probleemivabalt uuesti siseneda.
Selibabi’st Mali linna Kayes’i (150 km) kaardil ühtegi suuremat teed ei lähe, aga mitteametlikult läheb igasuguseid radasid—peamine on hoida kurssi enamvähem SE peal. :) Pildil finišeerumine Malis, kellegi tagahoovis (Vene topo annab külanimeks Sansang). Eks see piir olegi siin selline suheteliselt mõtteline asi, pole ju teedki, rääkimata siltidest. Ehk siis maad aitab tuvastada GPS. Piirivalvurid tuleb ka ise üles otsida – sellega hakkan tegelema homme, arvatavasti Kayes’is… :) Ei tea, kui tihti valgeid sinna külla satub, igal juhul üks varateismeline tütarlaps võttis mind nähes kahe käega peast kinni ja röökis, korduvalt. Loodetavasti mitte hirmust vaid ülisuurest positiivsest laengust, mida annab oma värava ees valge inimese nägemine… :P
Maga beebi, maga! :)