Asukoht: Maroko, Fes
Koordinaadid: 34.06172, -4.98601
Teekond: 6642 km
Kraadiklaas: 10°C

Fes ehk käruasend labürindis

Chefcaouen ei tundunud mulle, vastupidiselt Rough Guide’ile, väga eriline, seega võtsin suuna Fes’i peale. Üritasin sõita mööda väiksemaid kõrvalteid, kuid see osutus üsna segaseks—kaart polnud nii reaalne, kui ma temalt ootasin. Aga midagi hullu siiski ei juhtunud ja peale väikest seikemist olin (kahjuks) suure tee peal tagasi.

Mmmm—ilus hommik! Olin pimedas kuhugi põldude vahele manööverdanud.

Suuremast mäestikust väljas, rohkem põlde ja rohelust. Suured põllud siin ja ka väikesed maalapid suuremates mägedes tunduvad olema hoolikalt haritud.

Päike väljas ja kohe teine minek—seda kontidesse pugevat rõskust palju vähem (kuni ööni).

Siis on veel mul hea meel teatada, et omandasin põllumestelt esimesed apelsinid. Ja kaks granaatõuna. Apelsinid on siin ikka head värsked ja mahlased, mitte mingid seemneid täis svammid, nagu meil poes. Praegu tundub üldse apelsinihooaeg olema. Põhimõtteliselt on apelsinid Marokos nagu meil õunad, põhiline puuvili. Suures toidupoes maksis 3-kilone kott alla 9 dirhami, see on umbes 13. Aga granaatõuntega oli mingi probleem. Ei teagi, kas toored või muidu ... mmm… imelikud (loe “viskasin ära").

Fes on huvitav linn, siin on üsna autentne araabia vanalinn ehk mediina, oma väga kitsaste (1,5-2 meetrit ja mitmekordsete majade vahel) läbürinttänavate ja käikudega, soukide (turg) ja vanaaegsete töökodadega. Väga kerge on sattuda kuhugi umbhoovi ja üldse ära eksida. Isegi kompassiga oli mul keeruline navigeerida. Piltidelt seda siiki eriti ei paista, ei tahtnud päris suvalisi klõpse teha ja paremaid, näe, polegi.

Ööbin valvega parklas, vanalinna väravas (päev 10D, öö 20D). Pole nagu mõtet kuhugi odavamasse hotelli ronida, sest seal nagunii ei köeta. :)

Kuna siin käib hooajal palju turiste (praegu suht vähe), siis on liikvel ka igasuguseid tüütuid “giide”, kes sul järel tolknevad ja räägivad, et sa eksid üksi ära sinna labürinti jms. Mõned on päris jultunud, valdavalt noored.

Ülehomme, ehk siis 11ndal on mingi moslemite püha, mil veristatakse lammas. Seoses sellega on päev või kaks kõik kohad kinni (välja arvatud kõht, vist ;). Veel seoses sellega varutakse juba täna üle linna lambaid (elusaid), sest igal perel peab olema lammas, keda siis tappa. Levinud on lamba transportimine nö. käruasendis—mäletad kekatunnist? Üks hoiab jalgadest ja lammas siis liigub esijalgadel. Päris kreisi ja samas kurbmänguline vaatepilt…

Siin on näha traditsiooniline Maroko roog—tajine (40D tänavarestoranis). See on spetsiaalses koonilises savipotis hautatud kana või liha, mille ümber on mitmesugust köögivilja, oliive ja värki, vist ka oliiviõli. Maitse poolest polnud nagu midagi eriti uut ja vähe maitsestatud, aga võib-olla oleks ma pidanud seda kuidagi veel ise maitsestama laual oleva soola, punase pipra ja veel millegi abil. Arvatavasti seda iga päev ei sööda, nagu meil hapukapsaidki. Siis on veel näha kohalik valge leib ja *väga* pikantsed oliivid peale näksimiseks. Oliivid jäävad siiski ühtedeks vähesteks viljadeks, mis mulle absoluutselt ei maitse (praegu nagu teisi ei meenugi).

* * *

Olen nüüd vaadanud ilmakaarti ja selline jahedapoolne ilm tundub olema üle Maroko (talvine värk). Seega teen vist nii, et ei jää Marokosse väga detailselt uudistama, vaid sõidan alla poole. Kurb küll aga selline jahe (rõske) ilm lihtsalt näpistab siit ja sealt, pole kuskil sooja kohta (et maha istuda), sest ega hooneid ja värke siin vist ei köetagi. Pead olema kogu aeg liikumises, et maha ei jahtuks.

* * *

Mõned on kindlasti märganud, et pildid on huvitavas (?) laias formaadis. Kuna algselt kaasa võetud (ka uus ning kallis!) Ricoh GR Digital digiseebikas osutus üsnagi põikpäiseks ning ebameeldivaks loomaks (vaatamata sellele, et ta tahab olla legendaarselt hea filmiseebika Ricoh GR-i järeltulija), tegin Berliinis otsuse osta uus kaamera, seekord Panasonic DCM-LX1. Sellega saabki teha (ka) laiu, 16:9 formaadis pilte (ning videot). Täna pildistasin reisil esmakordselt filmikaameraga (M6). Ausalt öeldes oli kohe hea tunne üle hulga aja sellega tänaval snäppida. Digiseep on siiski suhteliselt juust asi, millega kärmelt pilti krabada on ebameeldiv, sest ekraani abil on, olgem ausad, sitt kadreerida ja üldse selline väike ebastabiilne ning veniv junn (niisama klõpsimiseks muidugi kõlbab).

‹  Oued Laou - El Jebha - Chefchaouen  /  Sisukord  /  Hamam ehk nahk maha ›