Asukoht: Burkina Faso, Bobo-Dioulasso lähedal lennuvälja taga
Koordinaadid: 11.15067, -4.37372
Teekond: 18426 km
Kraadiklaas: 40°C

Bobo

24.03.2006

Ouagadougou – Bobo-Dioulasso

Kallid lapsed, pildil näeme metsmesilasi, kes on tulnud minu laagriplatsile maha nirisenud vett jooma. Alguses tuleb üks, siis teine ja lõpuks on neid palju palju. Osa muidugi tiirleb õhus ka. Ega nad agressiivsed ei ole aga tülikad küll, kuna neid on lõpuks ikka päris palju ja pead vaatama, kuhu astud (ja istud). :)

Ouagadougou’s sain oma autojuhiloa tagasi – pidin maksma 4800 CFA-d trahvi. Selgituseks oli kviitungile kirjutatud, et “ei austa valgusfoori”. Peab mainima, et teenindus suures politseijaoskonnas oli suhteliselt sõbralik ja viisakas, mingit peedistamist ei toimunud. Alguses muidugi mu luba ei leitud, hakkasin juba arvama, et ununes selle jorsi taskusse, kes mu trahvi välja mõtles… Jaoskonda sõitsin taksoga, see oli ka reisi esimene taksosõit mul. Sealt edasi viis sama takso mind “rahvusmuuseumi” (taksojuhi isu muidugi kasvas teise sama pika otsa puhul kahekordseks), mis oli küll uues kohas ja uues hoones aga ikkagi suhteliselt hõre ja hale värk (1000 CFA).

Sõitsin mööda suurt asfaltteed pealinnast 360 km, Dobo-Dioulasso’sse. See on Burkina suuruselt teine linn ja RG kiidab seda kui ühte Lääne-Aafrika huvitavamat linna. Tee peal päris paljud vastu sõitjad millegipärast vilgutavad minupoolset suunatuld – selline asi hakkas juba Malis. Ei oskagi välja mõelda, mida see võiks tähendada, arvatavasti lihtsalt siis annavad teada, et auto on vastu tulemas? Päevatuledega sõitmine kulutab ju liiga palju pirne ja võibolla juhtmestikku ka… :P Samas liikluse seisukohast veidi tobe asi, sest sellise vilgutaja sabas sõitjat võib see asi segadusse ajada.

Burkina on üllatanud ka teemaksuga—olen pidanud maksma 3 korda 200 CFA, mis on küll suhteliselt sõbralik hind (võrreldes Euroopa nöörijatega, kus tuli kohati 15 ja enam eurot maksta).

Siin taustal on Bobo-Dioulasso vana mošee näha (väga lahe), esiplaanil on avalik kaev, ehk siis vesi. Burkinas on näha huvitavaid vee pumpamise süsteeme, siinne käib ühe üles-alla käiva pedaali abil, mille peal pead hüppama. :) Näha on olnud ka kahe pedaaliga tallatavat ja teisi huvitavaid aretisi. Mul õnnestus olla külalispumpaja sellel müstifikatsioonil. :)

Siin mošee juures pesitses ka mingi kümnepealine enesega rahul olevate noorte meeste jõuk, kes tutvustas ennast kui kohalikku giidide ühingut ja nende käest tuli osta “vanalinna” külastamise (ja pildistamise) pilet (1000 CFA). Ma määratleks nende ühingut pigem sõnaga gäng. :) RG mainib ka raha maksmist, kuigi see tundub mulle natuke imelik värk – vähemalt ma ei usu, et (kogu) see raha läheb vanalinna hüvanguks, nagu nad väitsid. Aga arvatavasti jääb mul nüüd fotoaparaat alles… ;)

Natuke turukaupa ka. Huvitav, äkki tänapäevase Eesti suurlinnanoored ei teagi, mis asi see ragulka on? :) Need vasakul olevad mustad kummiribad on vaese mehe koormarihmad, auto sisekummist lõigatud ribad.

Aafrika pojad ootamas Eesti kaunitare (kelle eest Eesti mehed ei pidavat piisavalt hoolitsema). :P Paljud sellised tüübid lihtsalt passivad kuskil tänava ääres, puu all ja saadavad möödujaid vahtides päeva mööda, samal ajal kui nende naised rabavad tööd…

‹  Asjaajamine pealinnas  /  Sisukord  /  Uudis ›